Ei ja jaa

Lugesin lehest kellegi asjatundja seisukohti seks-vahekorrast. Põhiline oli: vahekorraks on tingimata vajalik naise selge «jaa». «Ei» on «ei» ja «ei» võib öelda ükskõik millises vahekorra järgus. Õige. Nii võib asi olla seaduse silmis, kus eeldatakse, et inimene on ratsionaalne olevus. See, kuidas inimesega on võimalik manipuleerida reklaami ja propaganda abil ja see, milliseid hullusi inimesed võivad korda saata seksi-ihast, armukadedusest jne, näitab, et päris nii see ei ole. Tasub lugeda Nabokovit, kes on inimese irratsionaalsusest väga hästi kirjutanud. Aga olgu, seadus on seadus. Kuid pääle seaduse on ka eetika, hää tava, inimlikkus, mis alati seadusetähe alla ei mahu. Parem ongi. Vahest paljud naised ei tea, mis toimub mehe füsioloogia ja psüühikaga, kui talle keset seksimist öeldakse ei. Tasuks teada. Üks paralleel. Mul on näljane külaline. Teen süüa, panen vaagna praega lauale, ta sirutab oma kahvli vaagna poole. «Ei,» ütlen ma. «Mõtlesin ümber. Ma ikka ei taha/ei saa sulle praegu süüa anda.» Sellises käitumises pole midagi seadusevastast. Kuid inimlik see kindlasti pole.