mercredi 24 février 2021

Minu riik ei ole siit maailmast

 Nii ütles Jeesus. Nii sellega on. Jeesuse sõnum, kristlik sõnum ei ole sõnum riikidest ja rahvastest, vaid sõnum inimestele. Sõnum ka sellest, et riigid ja rahvused ei ole nii olulised, kui on arvatud ja arvatakse. Ka Eesti iseseisvusel, riiklusel, rahvuslusel ei ole Jeesuse sõnumi valguses suuremat tähtsust. On seda vaid siis, kui iseseisvus aitab meil paremini jõuda selle sõnumi mõistmisele ja selle järgi eluoluliste otsuste tegemisele. Arusaamisele sellest, et oleme oma eluga, väärtustega, püüdlustega, ideaalidega, eluga valesse suunda läinud. Arusaamisele, kahetsusele, meeleparandusele. Arusaamisele sellestki, et meie ega kellegi riik pole siit maailmast. See riik on tõelisem kõigist olemasolevatest, on tõeriik. 

mercredi 20 janvier 2021

Poliitiline kultuur

Poliitiline kultuur algab säält, kus oponente, teiste vaadetega inimesi ei peeta vaenlasteks, nendega 

võib vaielda, kuid neid ei vihata. Rasketel aegadel arutatakse asju koos ja püütakse leida kompromisse.

mardi 19 janvier 2021

Kõige suurem soov 80. sünnipäevaks


Domine Iesu Christe, Fili Deimiserere mei, peccatoris.

Jeesus Kristus, Jumala poeg, halasta minu pääle. 

Господи, Иисусе Христе, Сыне Божий, помилуй мя, грешнаgo.


dimanche 10 janvier 2021

Rahulolematute mäss

 Minu nooruses õpetati meile marksistlikult, et kõigi ühiskonnaprotsesside alus on majandus. Tegelikult ei sündinud Oktoobrirevolutsioon vaeste ja ekspluateeritute vastuhakuna rikastele ja võimul olijatele, pigem oli siin liikumapanev jõud diskrimineeritud haritlaste-poolharitlaste püüd saavutada ühiskonnas positsioon, mida nad lugesid endale vääriliseks. Sellist positsiooni ei olnud paljudel vähemustel, näiteks juutidel. Proletaarlased oma jõududega ei oleks suutnud tsaarivõimu ja Ajutist Valitsust kukutada. Bolshevism on rahulolematu intelligentsi ideoloogia, kellest said vastuhaku organiseerijad ja juhid.

Midagi analoogset näeme praegu maailmas ja sellele on oma lähtekohast osutanud Vene-Ameerika ühiskonnateadlane Peter Turchin. Näiteid leiab küllaga äsjastest ajaloosündmustest mujal maailmas, ent ka meil. Bolshevikud seletasid, et "kodanlik demokraatia" on valskus, valimised on rahva petmine, kus vaid ühed ekspluataatorid astuvad teiste asemele. Midagi analoogset bolshevike võitluses selle kodanliku demokraatia vastu näeme Trumpi ja tema aatevendade võitluses selle vastu, mida nemad nimetavad "süvariigiks" -- deep state. Nii meilgi, kus eriti EKRE poolt kõlab tiraade süvariigi vastu, mille teenistuses nähakse olevat näiteks pressi jne. 

Tegelikult ei ole rahulolematus ainult nende privileeg, keda tavaliselt nimetame intelligentideks. Rahulolematus ulatub laiemale, võiksime ehk rääkida tüdimusest, igavusest, sellest, et demokraatlik riik oma keeruliste riigiasjadega, bürokraatiaga, peenelt välja töötatud kontrollisüsteemiga, uudistega, mis pole uudised, sündmustega, mis pole sündmused, valimistega, mis pole nagu päris valimised, hakkab inimesi tüütama. Inimene on juba selline, kes tahab vahel lihtsalt Midagi Muud. Keerab voodis teise külje, vahetab telekas kanalit, hääletab teise erakonna poolt... Nüüd on vaja inimesi, kes oma rahulolematuse kanaliseerivad sellesse, et kasutavad ära teiste rahulolematust, leiavad võimaluse kõnelda massidele arusaadavalt sellest, et on vaja Midagi Muud. Räägivad sellest, kui paha, ebaõiglane, rumal on praegune süsteem, sellest, kuidas seda tuleb radikaalselt muuta. Nende agiteerimiskeeles on palju vihkamist, viha õhutamist, viha õigustamist, legitimiseerimist. Paraku on inimestel vaja midagi-kedagi, keda vihata. Vajame teatud annuses viha, kui seda jääb väheks, muutume rahutuks, närviliseks. Ameerikas oli seda Trumpi pooldajatel, meil EKREl. Inglismaal õnnestus ühel seltskonnal leida inimeste rahulolematusele hää põhjendus. Sellest sündis Brexit, mille tegelikust tähendusest, tema majanduslik-legalistlikust poolest vaevalt keegi tema poolt hääletanu aru sai. Aga poliitikud, kes selle oma asjaks võtsid, said, mis tahtsid. 

Turchin ennustas, et 2020 tuleb suuri segadusi. Eks tuligi. COVID-it ta muidugi ei näinud ette. Võibolla COVID päästis praeguse süsteemi läänemaailmas, võibolla andis talle hingamisaega, võibolla aga andis veel ühe hoobi. Saame näha. Igatahes: the time is out of joints...

Muidugi, ega Trump, Boris Johnson ega Helmed ei aja ainult pada, ei luiska. Ei luisanud ju alati ka Lenin. Mis ta ütles I Ilmasõja ja Versailles' rahu kohta, milles on eos uus sõda, oli väga arukas. Viimati lugesin, mis ütles Mart Helme Putini kohta, kelles tema näeb tasakaaluhoidjat suure Venemaa keeruliste jõudude vahel. See on kõige mõistlikum hinnang Vene poliitikale ja Putinile, mis olen Eesti poliitikute suust kuulnud. Enamasti on Putin neile küll lihtlabane vaenlasekuju, kes on Venemaa tuksi keeranud ja muutnud ohuks kõigile lähemal ja kaugemal. Seegi on mulle mõnevõrra tuttav propaganda: minu nõukogulikus nooruses räägiti niimoodi Lääne liidritest. Tõepoolest, vahel mõned asjad korduvad tüütult, olgu et veidi teistes kostüümides. 

mardi 29 décembre 2020

Fatalistist vabamõtleja nägemus inimese ajaloost

 Pole ammu niisuguse mõnuga midagi lugenud kui nüüd, kui jõuluvana tõi mulle kingiks Margus Laidre "Aja lugu ja inimese aeg". Lugedes taipasin, kui vähe on meil tegelikult seda, mida nimetatakse vabamõtlemiseks, mõtlemist, mis pole kinni käskudes ja keeldudes, ei järgi juhtnööre, ei püüa kellelegi meeldida, lohutada või ärritada. Ta püüab inimeste maailmast, inimeste ajast aru saada ja jõudumööda seda arusaamist ka teistega jagada. Paraku on ta oma vabamõtlemisega üsna üksi. Kui võrdlen Laidre arutlusi maailmapoliitikast ja sh Venemaast, siis on need üpris teised kui meil tavalised. Enamasti kõlab eesti poliitikute ja analüütikute hääl kahtlaselt hästi kokku sellega, mida võiks nimetada "His Master's Voice". Näiteks Katri Raiki artikkel, kus ei jäeta manitsemast Hiina ja Vene ohuga ja muretsemast "euroatlantilise koostöö" nõrgenemise üle. Laidre ei manitse ja võibolla ka väga ei muretse. Ta teeb oma tööd, täidab oma kohust oma riigi ja rahva ees. Võibolla see kõik on pikemas perspektiivis asjatu pingutus, nagu nii paljud pingutused ajaloos. Aga neid pingutusi tegemata jätta oleks lihtsalt rumal ja nurjatu. Ajaloos näeb ta inimloomuse avaldumist üsna alasti kujul ja siin ei saa riike, nagu meil taas kombeks, jagada mustadeks ja valgeteks. Inimene ja tema loodud riik ajavad taga seda, mida nimetavad oma huvideks. Ja need huvid on paraku banaalsed. Püüame saavutada au, staatust, prestiiži, olla teistest üle, võitleme-võistleme tähelepanu, tunnustuse pärast. Sõnadega, kaigastega, mõõkadega, pommidega... Laidrel pole lootust, et maailm oluliselt muutub, sest inimloomus ei muutu, kuigi me ei taha eriti endasse, oma pimedamasse poolde vaadata. Aga see tuleb ikka ja jälle esile. Ja mitte ainult natsi-Saksamaal või Venemaal, vaid ka kõige demokraatlikumates maades. Ka meil Eestis. Laidre on kasvanud Tartus, nagu minagi, on süvenenud Tartu-Tarbatu-Dorpati-Jurjevi sündinud asjade lukku, mis on tema maailmanägemust kindlasti paljus kujundanud. Minu maailmanägemuses on oluline koht mälestustel Tartu pommivarjenditest, sõjapaost mitmes Eesti paigas ja kasvamisest Tartu kesklinna varemete vahel. Püüdsin kokku lugeda, mitu korda on Tartut vallutatud, vabastatud ja selle käigus ka osalt või täiesti purustatud. Sain viisteist korda. Ning raske on uskuda, et 1944 oli viimane kord. Vallutamisi-vabastamisi võib tulla veel. Kas oleme selleks valmis? Kas usume, et euro-atlantiline tamm, mis peaks meid idast tulvavate voogude vastu kaitsma, on lõplik ja kindel kaitse? Kui tamm murdub, on tulv rängem. Kas näeme paralleele praeguse Venemaa ja Versailles' rahu järgse Saksamaa vahel, kas mõistame, mida alandav kaotus suurele riigile ja rahvale tähendab? Kas mõistame, et Venemaa käitumist ei määra Putin, vaid pigem määravad Putini ja tema meeskonna käitumise vene rahva enamuse tunded ja tahtmised. Ning nendeski avaldub osa inimloomusest, mis on meile kõigile ühine, kuigi meil on raske seda näha ja tunnistada. 

mercredi 23 décembre 2020

Keeletundest ja õigest keelest

 Tihti räägitakse, et ajalehtedesse ja mujale kirjutajate keelt peab väga palju parandama, vahel terveid lauseid ümber kirjutama, sest inimesed ei oska selgelt ja õieti kirjutada. Kirjutada. Rääkimisega on asi vist segasem. Rääkija ei saa väga pikki ja keerulisi lauseid kokku panna, keel läheks sõlme. Riigiametnikest, keda telekas näha-kuulda, ei oska keegi eriti rääkida, kõik on kantseliidi ja estoranto keelega pooleks. Ainus, kes rääkis mõnuga ja ilusti, oli Andres Tarand. Mõelda, et ometi oli eestlaste esivanematel tublisti keele- ja luuleannet, millest on Hurda kogudes küllalt tunnistusi. Ja tunnistus sellest, kui keeruliseks, huvitavaks ja kreatiivseks kujunes eesti keel ilma grammatikateta, kirjaoskuseta, toimetajateta, on keele enda keerukus. Kuidas said sellise keele luua kirjaoskamatud talupojad? Sedasama võib öelda paljude teiste põlisrahvaste keelte kohta, olgu Siberi ketid, Euroopa baskid või Ameerika päriselanikud. 

Olen noorespõlves sattunud kuulama "lihtsaste" maainimeste juttu ja vahel imetlenud seda kõnelemise lusti ja mõnu, mis nende juttudes on, seda sõnasäädmise leidlikkust, seda huumorit. Nii Võru- ja Tartumaal kui Saaremaal. Need inimesed ei olnud üldiselt palju kooliharidust saanud, selle, grammatika olid nad omandanud lapsepõlves ja sellega polnud neil enam olnud tarvis tegemist teha. Oma keele-energia kulutasid ja sellele, kuidas mõnusasti, huvitavalt kõnelda. Kasutasid kõnekäände, mängisid keelega, leidsid ootamatuid viise mõtteid sõnadeks sääda. Ja sõnu kokku panna ning muuta. See oli elav, kreatiivne keelekasutus, mis keelt hoidis ja arendas. Ja muidugi kubises see keel metafooridest. Midagi sellest loovast keelepruugist on alles nüüdki või oli äsja, ametlikke klaasipuhasteid nimetatakse ikka kojameesteks, telerit telekaks, selvekauplust kutsuti näpupoeks või korvipoeks...

Moraal: keele loovus, ent ka grammatika keerulisus ja selle hoidmine ei sõltu inimeste haridusest, "õigekeelsuse" õpetamisest+juurutamisest, toimetamisest, hädaldamisest selle üle, et inimesed räägivad-kirjutavad vigaselt. Vana võruke või saarlane ei rääkinud vigaselt, tema keeletunne hoidis ja aitas teda kindlalt. Nii et mida rohkem vaeva oma keele õpetamise, korraldamise ja valvamisega näeme, seda suuremaks takistuseks võib see saada keele elujõule, inimeste keeletundele.

Laual on Dulsoni vana keti keele grammatika. Üle kuuesaja lehekülje. Mõni eesti grammatika on sama mahukas. Ja see kõik, need sajad, kui mitte tuhanded reeglid, peavad mingil kujul olema inimese ajus, on ta siis keeleteadlane, poemüüja või hoopis Siberi kütt ja kalamees. Omaette küsimus on, kuidas see nii suur ja keeruline süsteem ajju kujuneb, kuidas teda kasutatakse jne. Aga selge on, et sellega, kas inimene on grammatikat õppinud või ei, pole sellel mingit tegemist. 

Täiendusi: kui grammatika, keele kasutamise reeglid saavad selgeks lapseeas, alateadlikult, siis saab inimene vabamalt kasutada keele võimalusi loovalt, rääkida leidlikult, tunda rääkimisest mõnu, nagu vanad inimesed veel tundsid. Reeglitele mõtlemine segab seda.

Üks mu Vene tuttav rääkis, et tema tuttav sai õpetajaks kuskil Põhja-Vene linnakeses. Sõitis ümbruskonnas ringi ja sattus ühes külas vanapaarile, kes rääkisid nii huvitavalt, toredasti, et hakkas nende pool külas käima ja kutsus oma sõpru ka. Kas meil Eestis on selliseid vanapaare, vanainimesi? 

dimanche 20 décembre 2020

О самом важном?

 Конец этого, двоекратно коронованного года устрашающе близок. Думаем, что из случившегося в этом году было самым важным, имело самые значительные последствия. Сам могу честно ответить, что не знаю. Не знаю будущего и не понимаю, что из сегодняшних или вчерашних происшествий было самым важным. Просто не знаю. И почти уверен, что никто не знает. Событий было много, некоторые из них стали очень резонансными, а о некоторых мало писали, их почти не заметили. Может быть, самым важным событием 2020 года было возобновление солнечной активности, что, по мнению некоторых ученых, может стать очень сильной? Может быть, изменения в планктоне Атлантического (или Тихого, Индийского...) океана? Может быть, мутация в пока неизвестном науке вирисе где-то в Южной Азии или Америке? Может быть, открытия в области управления термоядерным синтезом? А может быть, углубление кризиса демократии, вызванное тем, что уже больше 50% граждан формально демократических государств не опиентируются в политике и экономике, что некомпетентность избирателей в этом году достигла или скоро достигнет такого уровня, что они будут избирать своими представителями в большинстве некомпетентных людей, что поведет к трагическим последствиям? Мы не знаем. Знаем, вероятно, еще меньше, чем знали наши предки. Их могла подводить природа, погодные катастрофы, неурожаи. Но природа была и пока еще есть более предсказуема, чем человек и попавшая под его влияние природа – антропосфера. К сожалению, это не ноосфера, область разума, а скорее мориосфера -- область безрассудства.