dimanche 13 janvier 2019

Sitahais on sotsiaalne konstrukt

Suhtumine sellesse, mida nimetame haisuks, olgu see raipehais või sitahais, on üks veel kõigutamata sotsiaalsetest konstruktidest. Varasest lapsepõlvest sisendatakse meile, et kaka on pähh, et surnud hiir on pähh jne. Nii harjubki inimene pidama mõningaid lõhnu haisudeks, teisi lõhnadeks või aroomideks. Ning usutakse, et selline suhtumine on inimesele kaasa sündinud. Kuidas see saab nii olla, kui isegi see, kas tuntakse end mehe, naise või kellegi-millegi muuna, on sotsiaalne konstrukt. Nii ongi viimane aeg saada lahti põlastavast suhtumisest sellesse, mida nimetame haisuks. Sellega peab alustama maast madalast, Näitama lapsele, et tema mähkmetest või potist tulev lõhn ei ole midagi vastikut, vaid võib olla täiesti meeldiv. Nii teeme suure sammu edasi uue vaba inimese kasvatamise teel. Ning sellega aitame kaasa ka ühe kõige põlatuma-diskrimineerituma vähemuse -- uriinijoojate ja koprofaagide emantsipatsioonile.

mercredi 2 janvier 2019

Lizards, squirrels and Americans

We live for some months in an apartment in Madeira. We have a friend here who sometimes visits us. It's a small lizard. Its name is Bennu. It likes to walk on our balcony. Once it even run on my hand when I was sitting at my writing desk. We love him. When I looked what Google gives when I look for "lizard", I discovered to my astonishment a lot of articles about how to get rid of lizards. I suspect this is something typical for typical Americans: to get rid of everything belonging to Nature. It reminded me of a similar experience: many years ago I saw an American movie about a family preparing for Christmas. They took from outside their Christmas tree, and to their horror, there was a small squirrel on this tree. There was a lot of panic, they tried to catch and kill the animal, and finally their dog succeeded in doing it. The peace and Christmas mood were restored. I felt I was angry. I didn't understand why people have so much fear and even hatred against such a small innocuous animal. I something similar would have happened in our family home, we would have been happy, excited, would have and helped it to find its way out from the house, maybe our children would have tried to feed it. I think I understood something about the typical Americans then, and my later observations seem to have confirmed my certain aversion toward their way of life and thinking. I cannot say I love America, although I cannot say I hate it. But I feel I have to keep distance from America.

This reminds me of my astonishment and negative feelings when I saw for the first time a can of American insecticide with a writing on it: Kills in house and garden. Or something similar. And it promised to kill ants, flies and... bees. I didn't understand why one should kill bees. If a bee happens to fly in your house, you must let it out. By the way, it's very easy to take a paper handkerchief wrap the fly caught on a windowpane into it and let it out. It cannot use its sting. And with the big she-bumblebees that can penetrate into your house in Spring it's even easier. They do not sting. You just take the big insect carefully into your hand and take it outdoors. It doesn't sting you, it has to economize its resources for nest-building and laying its eggs. I love bumblebees. Even their sting is somewhat milder than the sting of a honeybee or a wasp. I think what we need is not insect killers but repellents. E.g. to keep mosquitoes, gadflies, ants or wasps away. Not to kill them, either. They are food for other insects and birds. And for spiders. Some people are eager to kill spiders too. Stupid people! I really detest them.

samedi 29 décembre 2018

Emakeel kui võõrkeel

Eestis ei tehta keele õpetamisel ja korraldamisel vahet kõne- ja kirjakeelel. Ning keelt õpetatakse nii keeleoskajatele kui teistele kirja, reeglite, grammatika kaudu. Õpetatakse kirjakeelt, kõnekeelesse suhtutakse kui millessegi labasesse, puudulikku.  Ometi õpib inimene oma emakeele ja selle kõrval sageli ka mõne muu keele kõne kaudu. Eesti laps oskab eesti keelt, vene laps vene keelt ja joruba laps joruba keelt, omandab selle nüansid, teeb vahet sellel, mis keeles loomulik ja mis kõlab võõralt enne kui ta kirjutama-lugema õpib. Lapse aju loob ise grammatika, reeglid, mida ta siis kasutab. Meie „emakeele” õpetus aga tähendab nüüdki põhiliselt käänamise, pööramise, lahku- ja kokkukirjutamise,  jms reeglite õppimist. Mis tähendab seda, et lapsele ja täiskasvanulegi tehakse selgeks, et ta ei oska oma emakeelt korrektselt, peab seda uuesti õppima, nagu õpitakse võõrkeelt. Kergelt liialdades: meie keeleõpetus teeb emakeelest võõrkeele, mida inimesed puudulikult oskavad ja mida kasutavad ebakindlalt. Selle kohta on näiteid piisavalt. Nagu sageli kuuldud "Kuidas eesti keeles õige on?" eestlase suust. Mis on absurdne, kui inimene seda küsib kõne kohta. Ortograafia on iseasi, selle aluseks on kokkulepped, mis lihtsalt tuleb selgeks õppida. Kurikuulsad kokku- ja lahkukirjutamine ning nimetava või omastava käände kasutamine liitsõnades peaksid tegelikult põhinema mitte sõnade tähendusel, vaid sellel, kuidas kõnes neid kasutame. Kui kõneleme "sukapüksid" või "siidilipp", "lumekate" või "lumikate", siis pole kellelgi põhjust (ega õigust) seda parandada. Ning see, kas kirjutame "ingliskeel" või "inglise keel", "pilvepiirilt" või "pilve piirilt", on see meie oma keeletunde asi. Meid on mitu põlve õpetatud kirjutama, nüüd peame õppima kõnelema ja kuulama. Kuulama oma vaba, loomulikku kõnet, laskmata õpetajatel, toimetajatel ja tsensoritel end segada. 


jeudi 20 décembre 2018

Must luik ja geopoliitilised mängud

Solženitsõn kirjutas kord oma „Kirjas juhtidele:

Да растопись завтра только льды одной Антарктики и все мы превратимся в тонущее человечество, - и кому вы тогда будете тыкать в нос "классовую борьбу"?
Kui homme sulavad üksnes Antarktika jääd ja meist kõigist saab uppuv inimkond – kellele te siis leierdate „klassivõitlusest”.

Nüüd, rahutul ajal, mil palju räägitakse uuest külmast sõjast, Vene ohust või siis Gorbatšovist ja Putinist kui Lääne agentidest, Solženitsõnist kui äraandjast jne, tasuks seda meelde tuletada. Sest Antarktika jääd on hakanud kiiremini sulama. Võimul olijad aga on hõivatud geopoliitiliste mängudega, igal pool otsitakse ja leitakse süüdlasi, agente.
USA püüab konkurente senisest otsustavamalt kõrvale tõrjuda, saavutada ülemvõimu maailmas. Mängud ja mängureeglid on vanad, kasvanud on ainult panused ja mängijate hulk. 

Ent nüüd on toimumas midagi, mis võib pahupidi pöörata kõik, isegi lõpetada senised senisel kujul või isegi üldse. Nimelt on mängu otsustavalt sekkunud Loodus. Või, kui soovime, Jumal. Või Nassim Talebi Must Luik, Igal juhul on see sekkumine nii radikaalne, et ähvardab mängu täiesti segi lüüa või isegi lõpetada. Kui räägime Jumalast, siis võib tsiteerida ka Jumala Sõna:

 „Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal
oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
 siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud
maa peale, ja ta süda valutas.” (1 Moos. 6: 5)

Tänapäevasemalt öeldes on inimsoo mängud, meie majanduslik ja poliitiline tegevus viinud selleni, et loodus, mille osa me tegelikult oleme ja millest sõltume, muutub kiiresti ja muutub sellises suunas, mis on meile ja paljudele elusolevustele ohtlik. Oleme jõudnud ökoloogilisse kriisi, meie majapidamine, ökonoomika,  on sattunud riidu looduse (või Jumala) majapidamisega, ökoloogiaga. Ning paraku ei saa meie maailma ja loodust, loodusseadusi endale meeldivas suunas muuta. Hääl juhul saame muuta iseend. Oma harjumusi, püüdlusi, väärtusi. Kui me seda ei suuda, ootab meid katastroof. Mille märgid on kiirenev ja kontrolli alt väljuv kliimamuutus, maa, vee ja õhu saastumine ja elurikkuse järsk kahanemine, liikide väljasuremine. Mis võib olla inimestele suuremgi oht kui kliimamuutus. Kui merede tõus uputab Pärnu ja Rail Balticu, mis võib juhtuda juba saja aasta pärast,
võime kolida kõrgemale, aga kui kaovad putukad, linnud ja põhjalikult muutub bakteri- ja vetikakooslused, ei ole ka meil erilist lootust. Mis tähendab seda, et peaksime end ja oma tegevust siin planeedil põhjalikult muutma. Muutma tsivilisatsiooni, ümber hindama oma väärtused, õigused ja võimalused. Ja lõpetama senised geopoliitilised mängud. Milleks paraku on vähe lootust. Pidu või kaklus katku ajal käib edasi.




mercredi 12 décembre 2018

Seksmängud, semantika ja pragmaatika

Rootsis, nagu lugeda, on vägistamine saanud täpsema ja õiglasema definitsiooni. Kuigi siin on nominalistil põhjust nuriseda: sõna tähenduse muutmine ei saa tähendada seda, et on olemas üks platooniline idee, et on olemas mingi absoluutne mõiste „vägistamine”. Aga see selleks. Nüüd on mitmel pool jõutud arusaamisele, et naise ei-sõna tähendab igal juhul „ei”, mitte „jaa”, nagu on sageli arvatud. Õige küll. Kuid keel on keeruline nähtus, pääle otsese tähenduse, semantika, on keelel ka pragmaatika. Ja pragmaatika, see, millise tooniga, häälega midagi öeldakse, võib mõjutada, isegi muuta sõna tähendust. Ja pragmaatika on väga oluline asi armumängudes, seks-vahekorra eelmängus. On küllalt tavaline, et naine siin ei avalda kohe oma valmisolekut sõnadega, vaid isegi tõrgub, mängib vastuseisu, ütleb „Jäta järele!”.

Meeste häda on mõnigi kord selles, et, nagu psühholoogid on näidanud, kalduvad mehed sageli autismi, nende võime teise inimese emotsioone taibata, on halvem kui naistel. Siit ehk osalt rõve arusaam, et naise „ei” tähendab” jaa”. Nüüd on asi tehtud lihtsamaks, mees peab võtma naise sõnu pragmaatikata, ainult semantiliselt. Kas see ei tähenda aga, et mõlema, nii mehe kui naise võimalused armumängudeks on tugevasti piiratud? Naine peab arvestama mehe väiksema emotsionaalse intelligentsiga, mees igaks juhuks hoiduma püüdmast aru saada naise käitumise pragmaatikast.

Armumängu juurde kuulub ka kehakeel, mis on osa pragmaatikast. Kas nüüd viib juriidiline loogika selleni, et korralikumad inimesed üldse loobuvad armumängudest ja selle asemele astub näiteks allkirjaga paber, kus üks pool teatab, et on nõus teisega seksima? Ameerikas pidavat midagi seesugust juba olema. Või tuleb ka armumänguks hankida seesugune paber? Armumängudest loobumine tähendaks aga loobumist millestki väga inimlikust, millestki, mis meid seob teiste loomadega, on ühine inimesele, ent näiteks ka paljudele lindudele. Emalind vastab isalinnu lähenemiskatsetele sageli tõrjuvalt, ajab ta eemale, lendab ise eemale ja alles pärast pikemaid lähenemiskatseid võib paaritumisega nõus olla. Mis tähendab seda, et mõnelgi puhul võib emase vindi või kuldnoka „ei” tähendada hoopis „vaatame veel”, „näita, kui tõsiselt sa mind tahad”. Mis tahes-tahtmata on sarnane tüdruku kiljumisega või hüüatusega „Jäta järele!”,”Прекрати!” kui noormees teda pargipingil kabistama kipub. Minu noorepõlve suuri jahmatusi oli arusaam, et paljudele tüdrukutele meeldivad vintis päi ligitikkujad-kabistajad ja mitte korralikud viisakad poisid. Võibolla on sellest ajast midagi olulist muutunud, ma ei tea.


Häda on selles, et vägistamine on juriidiline mõiste ja jurisprudents on üpris mehelik-autistlik, kehakeelt ja muud pragmaatikat siin arvesse ei võeta ja on raske ette kujutada, kuidas seda saaks korrektselt-täpselt teha. Eks aeg näitab, kuidas asjad Rootsis ja mujal kujunevad. Aga pole võimatu, et nüüdsed tendentsid viivad varem või hiljem vastulöögini, et pääle jääb donaltrumplik suhtumine, arusaam, et naistele meeldibki see, kui neile käsi reite vahele aetakse.  

mardi 11 décembre 2018

Inimõigused ja täis maailm

Ikka on meeles, kuidas ajaleht Le Monde pahandas president Macroni pääle, kui too oli tõdenud, et Aafrikas ei saa inimeste elujärg paraneda, kui naistel sünnib kaheksa last. Viisakas see ütlemine tõesti ei olnud. Aga... Ons naise (ja abielupaari) õigus saada nii palju lapsi, kui ta tahab, üks kindel-kõigutamatu inimõigus?

Aastat seitsekümmend tagasi, kui maailmas oli veel palju tiigreid, elevante, ürgmetsi ja Eesti jõed olid täis kalu, seletas vanaisa mulle kord, et maailmas on kaks ja pool miljardit inimest. Praegu on neid umbes kolm korda rohkem. Igaühe kohta tuleb nüüd veidi üle 2 hektari viljakandvat maad, see on ca kolmandik maismaa kogupinnast, ülejäänu on kaetud jääga, kõrgete mägedega või on kõrb.
Minu lapsepõlves oli see pind kolm korda suurem, igaühele meist jagus kuue-seitsme hektari ümber maad. Tasub arvestada sedagi, et tollal oli palju vähem maad asfaldi, kruusa, laopindade jms. all.

Kas inimõigused tähendavad seda, et igaühel on õigus kasutada võrdset osa maapinnast (ja merepinnast)? Kas siis see, kui ühed saavad rohkem lapsi, ei riku nad sellega teiste inimõigusi? Kas see ei ole ka omamoodi ahistamine? Tõsine mõtlemise koht. Mõelda tuleks ka selle üle, kas ka loodusel, teistel loomadel pääle meie on õigusi Maa pinnale? Kui igaühel on õigus oma maalapile, kuidas seda õigust kindlustada, garanteerida? Kas peaksime loobuma maa eraomandusest, võtma ette suure ümberjaotamise? Või andma igaühele õiguse oma maad müüa, rentida jne? Kas iga riik peaks oma kodanikele, asukatele tagama õiguse kasutada tema pindalast õiglaselt arvestatud osa?

Ning muidugi: kas see kaks hektarit on piisav inimsoo kestmiseks? Loodussüsteemide korrapäraseks toimimiseks, millest sõltume meie, mille osa me oleme? Kardan, et vastused kõlavad nii ebameeldivalt, et suur osa meist ei taha neid kuulda. Ega kuulda võtta.


mercredi 28 novembre 2018

Intelligence is an idol


There is a lot of talk about „intelligent life in the universe”. With some attempts to analyze the probability of such a phenomenon in our galaxy, and contacting it. Mostly, the word „intelligent” or, what is the same „intelligence” is not analyzed. It is presumed to mean something very positive, an intelligent living being must be like us and often is presumed to be better than us. In fact, intelligence, reason is in itself neither good nor bad. Intelligence is a computer we carry with us. A computer that does some important calculations, helps us to find the best way to live our life, to maximise good and minimize bad. But what is good and what is bad, is not for our intelligence, for our shouldertop computer to decide. Good is what we like, what is pleasant for us -- sweet things, nice landscapes, nice people, good sex, interesting games... Bad is what we dislike, try to avoid: pain, hunger, cold, contacts with unpleasant people, ugliness, bad smells, dull surroundings... Dualistic division of things we meet and interact with into good and bad is an essential attribute of every life, be it simple or complex. In evolution, this dualism has evolved, become quite complex, although some fundamental things have not changed. We still pull our hand away from a hot pan, we look for a bottle of water when we are thirsty. But we also avoid some music, some interpreters we consider bad, we like some poetry and dislike some other, we like and dislike some eroticism, we hunt lions and tigers, although they no more pose a danger to us. Our intelligence, our brain is like a guide, a pilot trying to guide us through an intricate maze. It is much more powerful than the computer of other animals, but still it is not all-powerful. It can help us not to stumble on a fallen twig, but it cannot tell us to avoid a drunken driver who is just turning around the corner and can hit us. It does not warn us about an earthquake or tsunami. The problem is that while we become more skilled, our intelligence does a better job in guiding us, it is also busy with making the maze we are in, more complex, more labyrinthine. In the distant past when the human civilization was stable, changed very slowly, mankind more or less succeeded in surviving, its brains, its intelligence evolved and changed in unison with the environment. The turning point seems to have been the neolithic revolution when man began changing his environment faster and faster, creating more and more complex systems he had to control. And, as we see nowadays, man has lost control of the world he has changed, transforming it into a biotechnosystem completely different from the one he evolved in, became what he still is, an animal controlled by its instincts, emotions, trying to use its brain, its shouldertop computer to solve the problems. That are more and more problems created by itself. Man is losing his ability to control the man-made world. And probably this process, the out-of-control development of our world will end with a catastrophe first of all, a catastrophe for us and many other living beings. I believe that this development is not necessarily human, if there are other „intelligent beings” in the universe, they must sooner or later run into the same difficulty: they become unable to cope with the environment, the world they have remade, remodeled, and their civilization falls apart, maybe they are even unable to survive. I think this is one quite probable answer to so-called Fermi paradox: the absence of any trace of extraterrestrial civilizations that should be not so rare in the universe. They may well have destroyed themselves. Self-destructiveness is necessarily programmed in any intelligence, when it becomes powerful enough. Intelligence seems unable to control itself, and, of course, the instincts, the emotions that make it work, dictating to it what is good and what is bad. Intelligence is not God, it has the tendency to become an idol, a false god.