Vinnemaast kõneldas...

Viimätsel aol omma Eesti poliitiku tulnu vagurambas. Vinne-vastast retoorikat on vähämb; aolehin iks om vannamuudu, a ministri kõnelase joba, et piät iks Vinnemaaga asju aama ja suhtit hoitma. President ütel, et Eesti ei saa umma jonni aada ütsindä, ku kõk muu eurooplase mõtlese ja toimetase tõisilde. Üts analüütikus kutsut provva ütel, et Vinnemaa om prõlla mõõdukamb ku olli. Mi hädä om tuu, et õiget analüütikat ole-i oleman. Analüütika piässi arutama toda, mis neo ütlemise ja tegemise õigehe tähendäse. Mis president mõtel, ku ütel, et piät Moskvahe minemä. Ja mis tuu analüütikus kutsut provva mõtel, ku ütel, et Vinnemaa om mõõdukamb. Ja toda võissi ka analüüsi, et ku üts konverents vai mis tä olli, Tallinan peetüs sai, kon üts Vinnemaa raudtii suur asjamiis ka olli, sis mi ministri võtiva ja kõneliva vinne kiilt. Konkotsil omma mi analüütiku, kiä rahvale neo asja är seletässi ja ümbre panessi? Ma esi mõtle, et ole-i Vinnemaa mõõdukamb joht, a vägevämb om küll. Gruusia sõda näüdäs toda väega häste ja toda ka, et õdagu puult tule-i avitust, piät inne uma mõistusele ja jõule luutma. Ja vast sis tuuperäst kõk neo jutu ja toimetamise. Ja õigehe om mul hää miil, et Vinnemaast kõneldas nigu ammu olessi võinu kõnelda: ole-i ma konagi mõtelnud, et Vinnemaa om põrgu vöörüs ja vinne poliitiku õkva vanakuradi sulase. Hää om kaia ja kullelda, ku mõistus kodo nakas tulema.