Pariis ...

Ema elas sääl mitmeid aastaid, kodunes, leidis sõpru. Isa vanalell Leon elas sääl aastaid pagulasena XIX aastasaja keskpaiku. Kui esimest korda Pariisi sattusin, oli kummaline tunne: et kas tõesti see kõik, Ladina kvartal, Nòtre Dame, Louvre, sillad Seine'il, ongi päriselt olemas, ongi siin. Ja nüüd jälle -- kas siis tõesti see, mis juhtus, ei ole õudusunenägu. Tahaks ärgata, aga ei saa. Paremat tõelust, kuhu ärgata, pole. Või pole seda meiesuguste jaoks. Peame siin kuidagi hakkama saama. Ja konkreetselt tähendab see, et tuleb mõnest kenast illusioonist lahti öelda. Schengen ei sobi sellesse kurja maailma. Piire on tarvis. Mida rohkem piire ja kontrolli piiridel, seda tõenäosem on, et mõrtsukad jäävad enne vahele, kui tegutsema pääsevad.Ja muidugi, Siim Kallasel on õigus, nüüd tuleb kõigil kassidel, kes hiiri oskavad püüda, koos tegutseda. Ja võitluses Kuradiga (Kuradiks hakanuga) võib kindlasti otsida abi ka Vanapaganalt.