vendredi 13 septembre 2019

Tagasi Nõukogude aega

Ikka sagedamini tunnen, et tahaksin minna vähemalt mõneks ajaks tagasi ENSV-sse. Miks? Kõige üldisemalt: siis oli rahulikum. Kiirus ei olnud nii keskne väärtus nagu nüüd. Kus elu mõte kaldub olema selles, kuidas kõige kiiremini kõige rohkem toota-müüa-osta ja ära visata. Kus inimene polnud toru, millest peab aina enam läbi voolama. Oli palju vastikut, ideoloogia, vene sõjavägi, KGB jms. Aga selle eest sai eemale tõmbuda, pageda maale. Metsa. Aga nüüd ei ole Brave New Worldi, kõikehaarava kapitalismi eest kuskile pageda. Minu kodu ümber jääb metsa aina vähemaks, seda piiravad raiesmikud. Meie vaiksel külateel peetakse südasuvel rallit Estonia. Maantee on asfalteeritud, teepeenart, kus sai kõndida, kuhu vastutuleva auto eest kõrvale astuda, enam ei ole. On kraavid. Kõhe on sellel maanteel sõita, ei tea, kas vastutulevast kruusa- või palgiautost mahub hästi mööda või ei. Linn on ummistunud autodest. Kõigil on kiire. Aiad ja pargid on muudetud rohelisteks kõrbeteks, murutraktorite harjutusväljakuteks, kus ei näe enam lilli, liblikaid, kimalasi. Mis maksab selle kõige kõrval mula rahvuslusest, omariiklusest, demokraatiast. Demokraatiast on saanud üks korruptsiooni liik: võimule püüdlejad mõtlevad välja ikka kavalamaid viise, kuidas valijaid ära osta. Meie uus ilus ideoloogia õpetab meile, et midagi pole püha pääle meie tahtmiste, ostmise, müümise. Mida seesama ideoloogia kavalasti stimuleerib, pakkudes aina rohkem, aina uuemat, aina uhkemat, sundides meid tarbeasju aina kiiremini uute vastu vahetama, tahame seda või ei.
Kui nõuka kommunism oli omamoodi hullumeelsus, siis praegune kapitalistlik kiiruse-ideoloogia on veel hullem hullumeelsus. Mille tulemused hakkavad juba näha olema. Meid otsekui meelitataks-sunnitaks vahetama kõike, tegelikult ka emakest Maad raha vastu. Aga nagu olen kirjutanud -- raha on nagu tuhk. Tuhast ei saa enam metsa, maju, linnu. Ei saa uut planeeti Maa.

Arutame, kas kuskil kosmoses võib olla intelligentset, arukat elu. Unustame, et arukus on vältimata piiratud. Inimene on ekslik, errare humanum est. Ja on vist peaaegu vältimatu, et arukus, intelligentsus, tehniline taip viib elu enesehävitamisele. Mida võimsamad oleme, seda hukatuslikum on eksimine, seda ohtlikumad on vead, mida meie tehnika, meie knowhow võimendab. Tõenäosus, et meie "arukas inimene", Homo sapiens end ja olulise osa senisest elust planeedil Terra hävitab, kasvab tasapisi. Kapitalism hävitab enda, aga paraku ka palju muud. Raske on arvata, mis jääb järele. Loodan, et mitte USA, mis on praegu üks kõige ohtlikumaid tsivilisatsioone, mille ideoloogia on kõige hullumeelsem. Ja nakatab kõiki. Ka meid.

dimanche 25 août 2019

Edasi, mu vaprad idioodid!

Paarkümmend aastat tagasi kirjutasin loo, mida pole avaldatud ja mille käsikirigi on mul mineteakus. Aga lugu võiks ehk täna öelda rohkem kui tuna. Lühidalt oli ta nii:

Võitluses kaootilise ja ohtliku looduse vastu peavad kaasa lööma kõik. Toimuvad hoogtööpäevad, kus raiutakse ja põletatakse metsikut metsa, et selle asemele rajada korralikud kivisillutisega väljakud, korralikult niidetud rohelised murud ja muidugi majad ja teed. Rünnakust looduse vastu võtavad osa ka erikooli õpilased õpetajate juhtimisel. Nad on kolmes rühmas: debiilikud, imbetsillid ja idioodid. Võimete järgi saavad nad endale ülesanded, kes raiub puid, kes tassib raiutut virnadesse, kes süütab haohunnikuid, kes püüab põlema panna metsa. Kooli direktor on operatsiooni juht, tema juhatab eriti idioote, kes vaimustusega läidavad tulesid. Tuled paisuvad ja ühinevad suureks metsatulekahjuks, mille suits hakkab looduse vastu võitlejaid lämmatama. Nad ei anna aga alla, vaid lähevad tuld läites ja toites edasi. Läbi paksu suitsu kostab viimasena veel direktori vali hääl  "Edasi, mu vaprad idioodid!"

Kui loo käsikirja leian, püüan selle avaldada. Vahest mõne täiendusega. Eks idioodid ja teised on nüüd saanud enda käsutusse murutraktorid, trimmerid ja muu tehnika, mis lubab eriti tõhusalt võidelda salakavala ja ohtliku linnalooduse, karikakarde, võilillede, punase ristiku, ent ka kimalaste, mesilaste ja liblikate vastu. Ja laululindude vastu, kes segavad linna pärisasukate -- inimeste, hakkide ja vareste elu.

lundi 19 août 2019

Sõid ja jõid....

Lisanduseks debattidele kliimasoojenemise ja ökokriisi kohta. Midagi, mis nüüd on päris aktuaalne.

Luuka evangeelium 17, 27 - 29

...nad sõid, jõid, võtsid naisi ja läksid mehele selle päevani, mil Noa läks laeva ja tuli veeuputus ning hävitas nad kõik. Nõndasamuti ka, nagu oli Loti Päevil: nad sõid, jõid, ostsid, müüsid, istutasid, ehitasid hooneid, aga sel päeval, mil Lott lahkus Soodomast, sadas taevast tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.

Maailma merede pinna keskmine tõus kiireneb, on 1990ndatest pääle kaks korda kiirem kui varemalt XX sajandil. Okeanograaf John Englander pakub, et tõus kiireneb geomeetrilises progressioonis. Seni on veel mõnevõrra aega tegelda sellega, mis tsiviliseeritud inimestele kõige olulisem -- ostmise ja müümisega.

Eesti ja estoranto keeled

Eesti keeles on sõna KOHVI, mitte KOHV. See teine sõna on estoranto keelest. Nagu ka sõnad ÕHKPÜSS, PUIDUST LUSIKAS, VANUR, PILVKATE jne. Eesti keeles kutsutakse neid asju ÕHUPÜSS, PUULUSIKAS, VANAINIMENE, PILVEKATE. Mõtlesin kord, et teen väikese eesti-estoranto sõnaraamatu, aga ilmselt ei jõua. Vahest teeb keegi teine.

Eesti keeles on normaalne öelda-kirjutada "aasta ilusamad päevad, Itaalia kaunimad paigad, ta on üks meie andekamaid kunstnikke, saatis palavamaid tervitusi, elu võimalikkus päikesesüsteemi kaugematel planeetidel...
Korralik toimetaja-õpetaja-tsensor parandab need fraasid estoranto keelde, mis on nüüdse Eesti riigikeel. Tulemus on muidugi: aasta ilusaimad päevad, Itaalia kauneimad paigad, ta on üks meie andekaimaid kunstnikke, saatis palavaimaid tervisi, elu võimalikkus päikesesüsteemi kaugeimatel planeetidel. Eks proovime öelda neid fraase lihtsalt, pingutamata, nagu tavaliselt räägime. Ei õnnestu hästi, keel läheb keerdu.

Eesti keeles on tegelikult olemas kaks lühikest ülivõrret: parim ja suurim. Teise osas kahtlen natuke, esimene on kõnes omaseks saanud. Mis on üsna loogiline: paljudes keeltes ongi sõna "hää" komparatioonivormid erilised, mitte-reeglipärased: good - best, bon - meilleur, хороший - лучший.

Eesti keele kõnelejad hääldavad liitsõnu tihti üheainsa rõhuga, millele kirjas peaks vastama kokkukirjutamine. Kokku-lahkukirjutamisele on mõeldud mitmesuguseid tähendusepõhiseid reegleid, mis aga ei ole mõistlikud. Kui veel nimetada superlatiive, siis kõnekeeles on sõnaga kõige- liitsõnad tihti, isegi enamasti hääldatud ühe sõnana. Kahe sõnana hääldamine tähendab sõnade erilist rõhutamist, esile tõstmist.  "Paremad õunad on juba küpsed, aga KÕIGE paremad veel mitte." Umbes nii. Aga muidu on eesti keeles tegu liitsõnadega, mida ennevanasti ja targasti kirjutati kokku: kõigeparem, kõigepüham, kõigesuurem, kõigeilusam. Lauserõhuta asendis on see igatahes nii.

Püüd luua kõikide elusolevuste ja eluta loodusasjade jaoks eesti keeles rangeid termineid segab tõsiselt loomulikku keelt, inimeste keeletunnet. Selliseid termineid pole suuresti eesti keeles üldse vaja, kui neid oleks vähem, oleks vähem ka estoranto keele pääletungi meie keelele. Eesti keeles olid ja on tegelikult nüüdki näiteks sõnad nagu "rookana, tiigikana, vesikana", mitte ruik, tait ja lauk, mis normaalsel inimesel lähevad ikka segi. Terminid on ladinakeelsed juba paar aastasada. Ja kena on. Nii barbarid me ka pole, et ladina keelt ei oska kasutada. Ja ilukirjanduses pole sedasorti väljanuputatud terminitel üldse kohta.

Terminoloogitsemine ajab keele vahel päris sassi. Keegi mõtles välja reegli, et asukoha-elukoha järgi peab olevuste nimedes esimene sõna olema nimetavas käändes. Sageli ka on: metskannike, metshiir... Aga tihti, isegi enamasti kasutab kõnekeel, s.o. eesti keel siin genitiivi. Räägime järvekarbist, järvekaurist, lumekellukesest, lumelillest, mereadrust, merekajakast. Ka muudes ametlikult nominatiivse esisõnaga liitsõnades on see tegelikult sageli genitiivne: sukapüksid, õhupüss, lumekate, pilvekate. See on eesti keel. Ja loota on, et ta suudab estorantoliku terminologismi-logitsismi vastu seista. Asi on ju ka lihtsalt selles, et elavas keeles ei kasuta me sõna üksikult, omaette. Nii ei ole lumekate kindlasti midagi, mis lumele pääle laotatakse, kuigi vahel harva võib ehk sedagi olla. Pilvede katmiseni mingi pilvekattega me vaevalt jõuame, nii ei ole sõnad "pilvkate ja lumikate" eestikeelsed ja ei oleks vaja neid jonnakalt eesti keelde suruda.

Eesti keeles on täiesti normaalsed sõnad soendama, annud, kannud. Andnud ja kandnud lõhnavad kergelt estoranto järgi. Ja eesti keeles oleks normaalne rääkida soojapumbast, mitte soojuspumbast. Ahi või soojapump ei anna ju soojust, vaid sooja. Millegipärast on estorantos kahe silma vahele jäänud see, et kui on soe-soojus, ei ole peaaegu kasutusel külm-külmus. Ei ole külmuskapp, vaid külmkapp. Ametlikult nüüd külmik. Mis on veidi imelik, sest kuivik saadakse kuivatamisel, siis võiks külmik olla ka see, mis külmkapist või sügavkülmast välja tuleb. Estoranto pretendeerib loogilisusele, aga loogikat on sääl tegelikult napimalt, kui võiks arvata -- кот наплакал.

Eesti keeles öeldakse neeger, mitte mustanahaline, mis on ebaviisakas.  Portugali keeles ms. on viisakas just sõna negro, mitte preto, mis tähendab musta. Igal keele oma elu ja etikett.

Kui peres on kolm poega, siis eesti keeles nimetatakse neid: vanem, keskmine ja noorem poeg. Estoranto keeles on siin sageli, tänu keeletsensuurile (mis võib olla ka kirjutaja endatsensuur) noorim ja vanim poeg.

Estorantos tahetakse teha ranget vahet, millal pruukida pärast, millal peale/pääle. Ei tohi nagu öelda peale tööd või pääle kooli. Aga NB. kui peale/pääle tähendab seda, mis pärast, siis on järgmine sõna osastavast käändes. Muus tähenduses aga käib peale/pääle kokku omastava käändega. Pääle tööd puhkab ta natuke ~ Peale töö võtavad tema aja mitmed hobid.

Olen kasvanud Tartus ja Lõuna-Eestis. Võibolla sellepärast ei ole ma kunagi kuulnud mujalt kui raadiost-telekast sõna "metsis". Mulle on see lind ikka mõtus. Aga võibolla väga paljudele teistelegi.



Eesti keeles ei ole sõna "olmejäätmed". On näiteks sõna "segasodi". Või "muu praht". Ka sõna "puittaimed" ei ole eesti keeles. On "puud-põõsad". Estoranto "märgalad" on muidugi "sood-rabad". Või "sood-luhad".

Eesti keel ei põlga võõrsõnu, ei leia, et "taristu" on eestikeelsem kui "infrastruktuur" või "teave" eestikeelsem kui "informatsioon" või "info". Eesti keeles on vinkel ikka vinkel, mitte "nurgik" ja lamp lamp, mitte "valgusti". Eesti keeles ei pea instrumendi nimes tingimata olema sufiks -ti, ja -ja jääb ainult inimeste nimetamiseks. On ilmutaja, kinnitaja, pesuvalgendaja ja veepehmendaja nagu kuulipilduja ja ristleja.

Estoranto sünnis ja võimutsemises on paradoksaalsel kombel süüdi see, et Eestis pööratakse keelele väga suurt, s.t. liiga suurt tähelepanu, keelt õpetatakse palju, tekste toimetatakse ja keeletoimetatakse hoolega. Keele õpetamine on valedel alustel, õpetatakse, kuidas on "õige", kuidas käänata-pöörata, kuidas kasutada üht või teist sõna, näiteks millal on õige "enamik", millal "enamus" jne. Mis tähendab, et eestlastele õpetatakse emakeelt nagu võõrkeelt. Sellest tekib inimestel kahtlus, ebakindlus ühe või teise sõna ja vormi kasutamisel. Absurdne küsimus eestlase suust "Kuidas on eesti keeles õige?" Seda saab õigupoolest küsida venelane või soomlane, mitte eestlane. Keelele ei tohi teda kasutades liiga palju tähelepanu pöörata, keelt ei kasuta inimene teadlikult, vaid suuresti alateadlikult. Kõige ilusamini rääkisid keelt vanad maainimesed, kes sageli eesti keelt koolis üldse polnud õppinud. Ja toredat keelt kirjutasid kirjanikud, nagu Luts, Tammsaare ja Enno, kes seda olid õppinud enamvähem vaid kodust. Ja väga võimalikult ei teadnud midagi käändkondadest ja pöördkondadest... Mõtlemise koht!

Eesti keelele on estoranto suurem oht kui vene keel. Nii tuleks emakeelt kaitsta ennekõike estoranto vastu. Mis tähendab, et tuleks unustada koolis või mujal õpitud "õige" ja tagasi minna vaba kõnekeele juurde. Kõnekeel ei tähenda lohakat keelt, on olemas ka intelligentne, stiilne kõnekeel, mis on praegu üsna unarule jäänud ja telest ning raadiost pagendatud. Koolis peaks lapsi julgustama ja õpetama end vabalt väljendama, jätma sinnapaika senised vahetegemised, nimetavalise ja omastavalise liitumise, kokku- ja lahkukirjutamise, õiged käände- ja pöördevormid. Neid tuleb õpetada võõrastele, mitte eestlastele. Õigekeelsus on eksitus, õigekiri loomulikult mitte. Keeletoimetajad tuleb kas ümber kasvatada või vallandada. Vähemalt need, kes püüdlikult tõmbavad maha "infrastruktuuri" ja panevad selle asemele "taristu". Ja need, kes asendavad "info" "teabega" ja "enamuse" "enamikuga" või vastupidi. Riigikeel võib minu meelest olla estoranto, kui riik kangesti tahab just seda keelt pruukida. Las riik siis räägib estorantot, meie aga eesti keelt.

samedi 27 juillet 2019

Meeste ja naiste ajudest ja sugudest üldse

Sirp avaldas äsja Kärt Aaviku kirjutise Gina Ripponi kuulsast raamatust, kus retsensendi järgi tehakse absoluutselt-lõplikult selgeks, et meeste ja naiste ajud ei erine ning antakse surmahoop kujutelmale, et inimesed jagunevad "binaarselt" meesteks ja naisteks, vaid sugusid on vähemalt viis. Gina Ripponit esitellakse kui tipptasemel aju-uurijat, neuroteadlast, kes esitab lõpliku tõe. Kes väidavad teisiti, binaristid ja mehe aju naise omast erinevaks pidajad, on müütide-eelarvamuste kütkes.

Paraku on neuroteadlasi, aju uurijaid, kes Ripponi seisukohtadega nõus ei ole, neist Kärt Aavik ilmselt pole teadlik või peab neid samuti müütidesse takerdunud binaristideks vms. Ripponi raamatut retsenseerib näiteks Larry Cahill. Soovitan huvilistel lugeda: https://quillette.com/2019/03/29/denying-the-neuroscience-of-sex-differences/.
Cahill on neurobioloogia ja käitumise professor Kalifornia ülikoolis Irvine'is. Ripponi kriitikute seas on ka tuntud autismi-uurija Simon Baron-Cohen. Nii on neuroteadlaste seas siin kahesuguseid seisukohti. Kui me ei taha või ei suuda võtta omaks üht neist, tuleb ikka arvestada ka teise seisukohaga.

Viide kahe naisteadlase kriitilisele artiklile sooerinevuste eitajate kohta:
https://quillette.com/2017/04/17/rhetorical-trap-heart-neurosexism-debate/

Ma ise vaatan teatava murega praegu moes olevat ja väga raskesti kui üldse põhjendatavat kujutelma, et paljud inimeste omadused on "sotsiaalne konstrukt". Millega käib kaasas päritavate, kaasa sündinud omaduste eitamine või siis väheoluliseks pidamine. Vahel mõtlen, kas selle seisukoha pooldajatel on lapsi ja lapselapsi või on siis neid vaid üks-kaks. Kui oled kasvatanud üles mitmeid lapsi, on sul selge kogemus sellest, et nad on sünnist pääle erinevad, kuigi kasvatus on sama. Üks laps on introvert, teine ekstrovert. Usk kasvatuse, inimkeskkonna peaaegu totaalsesse mõjusse kasvavale lapsele on minu meelest vaid usk. Mille aluseks on mingi hüperfreudistlik arusaam, et pisikesedki mõjud, vanemate silmavaade, hääletoon vms. kujundavad inimeses iseloomujooni, sh. mehelikke ja naiselikke jooni. Kui inimest saab kujundada niisuguste alateadlike mikromõjutustega, tähendab see, et vastuvõtlikkus neile on inimesele kaasa sündinud. Sotsiaalne konstrueeritavus on sel puhul meie pärilik omadus.

Elame uue ja üsna sallimatu ideoloogia tõusu ajal. See ideoloogia tembeldab teisitimõtlejad pikemata rassistideks-seksistideks ja nõuab meilt rituaalseid žeste, näiteks on paljud sõnad nagu "neeger", "mustlane", "poiss", "tüdruk", policeman", isegi asesõnad "he" ja "she", tabud, nende kasutamine võib viia vallandamiseni, ostrakismini. Õnneks on sellele ideoloogiale ka vastuseisjaid, näiteks psühholoog Jordan Peterson. Või katoliku kirik, kes jääb Piiblis öeldu juurde, selle juurde, et Jumal lõi inimese meheks ja naiseks. Või nendeks, kes saavad lapsi sigitada ja nendeks, kelle ihus laps kasvab üheksa kuud. Kõrvalekaldeid muidugi on ja see, et mõnele võib meeldida seksida omasugusega, ei muuda asja. Ka see mitte, et mõned tahaksid olla teist sugu. Kolmandat lihtsalt ei ole.

Asjal on veel üks külg. Arusaadav on, et arusaam sellest, et inimese soo, iseloomu ja võimed on suuresti tema geenide määratud, assotsieerub mineviku süngete ideoloogiatega, ennekõike natsismiga. Ent kujutelm sellest, et peaaegu kõik inimeses on kasvatuse vili, tuletab mulle meelde veel minu nooruses Nõukogudemaal valitsenud dogmat, lõssenkismi, võitlust kodanliku väärõpetuse geneetika vastu ja õpetust uue inimese, nõukogude inimese kasvatamisest. Nüüd tahavad radikaalid samuti kasvatada uut inimest, alustades sooneutraalselt juba lasteaias, kus ei tohi vahet teha poiste ja tüdrukutel, mõlemad peavad mängima samade asjadega, lastele tuleb maast-madalast seletada, et on olemas vähemal viis sugu jms. Ma mäletan, kuidas lõppes uue nõukogude inimese kasvatamine ja arvan, et mõõdukus ja terve mõistus jäävad lõpuks pääle. Aga ilmselt on üks sort ekstroverte, kes ei saa rahulikult vaadata harilikku, normaalset elu, vaid tahavad alati sekkuda, kõike ümber teha, ümber kasvatada, võidelda tabude, eelarvamuste, seksismi, rassismi jms. vastu. Loodan, et nad ei saavuta nii täielikku võitu kui omal ajal bolševikud ja Lõssenko.

lundi 15 juillet 2019

Rally kui rituaal

Eesti on autovabariik. Eestil on oma rahvuslik religioon, millel on ka oma rituaalid. Üks neist on muidugi laulupidu, teine on sõjaväeparaad, oluline rituaal on ka autorally Eesti teedel. Pole lihtne elada siin, kui ei ole sedamoodi religioosne inimene, kui mets, loomad ja linnud on südamelähedasemad kui autod ja ralli kodustel metsateedel mõjub kohatult ja lausa võikalt. Olen ilmselt vanaaja inimene, kellele pühad asjad olid puud, allikad, linnud. Mitte inimeste tehtud masinad, riik või rahvus. Vanad eestlased ei olnud rahvuslased, nad lihtsalt olid, kes olid. Meie tahame olla, aga tihtipääle ei ole ka. Tahame olla, sest tegelikult ei ole.

See, mida nimetatakse rahvusluseks, on Eestis tõepoolest saanud religiooniks, religiooni aseaineks. Nagu NL-s oli "marksism-leninism" või natsi-Saksamaal usk sakslaste-aarialaste erilisusse. Rituaalid olid mõlemates riikides ka olulised. Tõrvikrongkäigud, mai- ja oktoobriparaadid, võidupühad jms. Naljakas oli vaadata, kuidas kunagise tribüüni kohal Tartus Vabaduse (end. Oktoobri) puiesteel nüüd oli hoopis imposantsem ehitiste rida: kapitalistlikud tribüünid, Suure Ralli kultuse templid, poed.

Kristlikus-postkristlikus maailmas peab Jumala kõrval olema ka Kurat, jumaliku kõrval kuratlik, üdini paha ja kuri. NL- oli see imperialistlik Lääs, kuigi tasapisi sellega leiti modus vivendi. Saksamaal olid selleks juudid-plutokraadid. Meil muidugi Venemaa. Vene Kurat, kes on ohtlik ja väga kaval, tema salanõude vastu peab kogu aeg olema valvel, tema ohu vastu peab olema pidevas mobilisatsiooniseisundis. Kuradi põhitunnuseid on see, et temas pole midagi hääd. Nii teevad ka meie poliitikud ja ajakirjanikud hoolega tööd, et puhastada Venemaa imago kõigest positiivsest, näha temas ainult paha.

See ütleb midagi inimloomuse kohta üldse ja Eesti mentaliteedi kohta eriti. Õnneks on eestlane siiski tasakaalukam ja mõistlikum kui näiteks naabrid Läti ja Leedus, kes tahaksid ära keelata-kaotada kõik veneliku, olgu see vene keel või omaaegsed märgid ja sümbolid. Loodame, et meie nii kaugele ei jõua. Lapsik on see kõik, näitab, et inimene, Homo sapiens on laps, ei ole saanud täiskasvanuks ja elab muinasjuttude maailmas, mängib -- kahjuks vahel veriseid ja võikaid -- mänge, kus tegelasteks inglid, kuradid, staarid, tippsportlased jne. Samal ajal aga meie planeet Maa põleb, kõrbeb. Inimesel on jätkunud parajasti mõistust, et ehitada maailm, mis on nii keeruline, et ta ei oska selles enam elada, ei oska seda korraldada, juhtida. Ja nii tegeleb hoolega pseudoproblemidega. USA president tegeleb transseksuaalide peldikutega. Rootsis, Gröönimaal, Alaskas ja Kalifornias aga põlevad metsad, võsa, rohumaad. Planeet tuletab meile meelde, et on viimane aeg käituda täiskasvanumalt.

samedi 4 mai 2019

Ikka ideoloogia

Nõukogude ajal segas meid ideoloogia, millega oli pikitud ja vürtsitatud meedia, isegi kirjandus ja muud kunstid. Stalini ajal pidi kõik kuulutama marksistlik-leninlikku tõenägemist, kõik, olgu lasteraamat või ooperietendus, oi ideoloogiline, oli osa võitlusest kahe maailma ja kahe maailma vahel. Hiljem see ideoloogisurve leebus, kirjanikult nõuti vaid seda, et tema teos ei oleks ametliku tõega vastuolus. Kui Gorbatšovi ajal ideoloogiaohjad päris lõdvaks lasti, kadus seegi nõue. Tundus, et pääseme ideoloogiast, oleme vabad. Kuid nii see pole läinud. Ideoloogia tuli tagasi ja hoopis totaalsemal ja laiemal kujul. See ideoloogia pole uus, on vaid muutunud osavamaks, kasutab leidlikumalt inimese, inimloomuse nõrkusi. See ideoloogia keelitab meid rohkem ostma, kiiremini vahetama vana uue vastu, kiiremini vana ära viskama, kiiremini raha kulutama. Jne. Jne. Selle ideoloogia, selle new brave worldi teenistuses on reklaam. Nagu kommunistliku ja natsliku ideoloogia teenistuses oli propaganda. Ning reklaamil on aina rohkem vabadusi ja õigusi: pole enam võimalik vaadata oma nutitelefonis või kompuutris uudiseid, otsida seda, mis huvitab, ilma, et iga näpuliigutus avaks uue reklaami. Pakutakse kinnisvara, päikesematku, hambapastasid, filme, telefone, autosid... Kõike, mis sapiens on suutnud välja mõelda ja mida müüa saab. Üks mu sõber ütles, et nüüd antakse meile magusat mürki nõuka-aja mõruda mürgi asemel. Nõuka-propagandat ei võetud tõsiselt, see oli primitiivne ja ei ulatanud igale poole. On ju aina rohkem lugeda sellest, kuidas reklaamipakkujad esitavad oma nõudeid ajalehtedele ja muule meediale. Kui reklaamitakse kruise, ei sobi samas lehes, vähemalt selle reklaami lähedal, kirjutada sellest, kuidas kruisiturism lagastab ilusaid paiku ja tülitab inimesi kuulsates linnades. Maiustuste reklaami lähedal ei tohi avaldada artiklit suhkru kahjulikust mõjust. Nii et mõnes mõttes oleme praegu tugevama ja tõhusama surve all kui kommunistlikus ühiskonnas. Kuna see surve on aga leidlikult ja sageli vaimukalt kujundatud, selle loomise ja täiustamisega tegelevad väga hääd spetsialistid, psühholoogid, kirjanikud, kunstnikud, siis reklaami kunstiline mõju, tema esteetiline väärtus varjab seda, et tegemist on uue totalitarismi tööriistaga. See totalitarism püüab meid alistada ja valitseda samamoodi kui eelmine, kuid on selles palju edukam.

Olen mõelnud, et kui omal ajal suhtusime sageli halvasti inimestesse, kes karjääri vms huvides astusid komparteisse, siis nüüd võiks samamoodi suhtud reklaamitegijatesse. Eriti sellepärast, et kui omal ajal ideoloogiatöötajad sageli uskusid, et esinevad tõekuulutajatena, siis nüüdsed reklaamimeistrid nii ei arva. Neile on ükskõik, mis hambapastat, mis automarki, mis aiamööblit nad reklaamivad. Pääasi, et selle eest neile korralikult makstakse. Ent kes on patuta, visaku esimene kivi. Uut totalitarismi me muuta vaevalt saame. Jääb vaid loota, et majandusmasinavärk, mida ta teenib, kukub kord ise kokku. Nagu kukkus Nõukogude Liit. Kui kommunism ei arvestanud inimloomusega, siis nüüdne kapitalistlik totalitarism ei arvesta loodusega, loodussäädustega. Karta on aga, et see kokkukukkumine saab olema palju rängem.