jeudi 30 octobre 2014

Принудительная свобода

Можно ли человѣка принудить быть свободнымъ? Тутъ противорѣчіе: принудительная свобода почти то же самое что несвободная свобода. А въ той цивилизаціи, которая нами ныне повелеваетъ, свобода какъ разъ и является принудительной. Особенно свобода выбора. Выбора между десятками, сотнями брэндовъ, моделей... Навѣрно мы неспособны не выбирать, если есть возможность выбора. Было бы цѣлесообразней взять, купить что-то изъ предложеннаго просто такъ, наугадъ, бросая монету. Но обычно мы такъ не дѣлаемъ, мы какъ будто вѣримъ, что между брэндами есть нѣкое важное различіе. И сравнивая ихъ, думая, ломая голову, мы въ самомъ дѣлѣ теряемъ драгоцѣнное время, тратимъ безсмысленно наши умственные ресурсы.

Иногда мнѣ кажется, что т.н. свободный міръ въ самомъ дѣлѣ менѣе свободенъ чемъ былъ напримѣръ СССР въ шестидесятыхъ годахъ. Тамъ отсутствіе свободы было очевиднымъ. А ныне несвобода искусно маскирована, поддѣлана подъ свободу. Насъ не заставляютъ действовать, работать, покупать, идти на выборы принужденіемъ, угрозами, а приманками. Современная капиталистическая цивилизация является своего года наркотиком, превращающимъ насъ в колесики гигантской машины потребительскаго общества, системы, которая уже не управляется, а управляетъ нами. Эта машина, эта система намного болѣе совершенна чемъ неуклюжая громоздкая совѣтская система. Но въ той громоздкой системѣ после сталинской эры было множество лазеекъ, пробѣловъ, мѣстъ, гдѣ человѣкъ могъ чувствовать себя свободнымъ, могъ бездѣльничать, проводить дни просто такъ в размышленіи, общаясь съ друзьями. Было много свободнаго времени, а это безцѣнная вѣщь для мыслящего человѣка. Въ нынешнемъ дивномъ новомъ мірѣ такихъ лазеекъ осталось очень мало, какъ и свободнаго времени. А свободное, действительно свободное время, что мы не объязаны, не воспитаны тратить на развлеченіе, на потребленіе продукціи развлекательнаго бизнеса, въ самомъ дѣлѣ и есть свобода, есть неотдѣлимая часть того, что мы называемъ свободой.

mercredi 22 octobre 2014

Riik ja Maa

Loen Sirbist Filimonovi lugu "Pidu sinus eneses..."

ja saan aru, et mõtlen peaaegu täpselt sedasama, aga pole mõist seda nii selgelt kirja panna. Pole ehk tihanud ka, sest ikkagi kahtlane inimene, pole päris eestlane või kuidas. Aga jah, päris eestlasel kipuvad maa ja riik ühte langema, kuigi on väga eri asjad. Maa, see ilus armas ja parasjagu laastatud ja saastatud maa. Ja riik, kes ajab oma asja, oma piire, oma suveräänsust, oma poliitikat, oma vahekordi teistega, liitusid, ohtusid... Aga mis riigile oluline, ei pea alati maale ja maa asukatele olema. Riik pole püha, maa võib olla, vahest ongi. Rahvas pole püha, aga on oma. Või peaaegu oma. Kui nii väga ei taha keegi, miski teine olla. Õigem, euroopalikum, saksem.

Jah, Stalini kõige suuremaid kuritegusid polnud mitte see, et ta mõne riigi annekteeris, vaid see, et ta inimesi tappa ja piinata lasi. Olgu siin maal või mõnel teisel maal.

Riik ei peaks nii palju meile ette kirjutama. Riik ei peaks korraldama meie keelt, otsustama, kas naine tohib raha eest seksida, kas lapsele tohib laksu anda, kas küla puutöökojas peab olema duŠŠ, kas külamees tohib ise oma siga tappa ja oma surnud vasika aia taha matta, kas vene koolides peab matemaatikat ja keemiat eesti keeles õpetama. Ei peaks linnasaksaks kippuva matsi ülipüüdlikkusega täitma lolle euronorme ja ise uusi sama lolle välja mõtlema.

Aga Filimonovil on õigus: ega paremat riiki pole ka kuskilt võtta, tuleb see oma võõras riik välja kannatada. Kuni ta olemas on. Aga olla valmis ka selleks, et tuleb mingi teine. Vahest praegusest parem, vahest halvem. Lõpuks pole see ka nii oluline. Riiki on vähem vaja kaitsta kui maad ja inimesi. Inimesi ei tohi käskida või keelitada riigi eest surema ja tapma. Maa eest ehk küll. Ja rahva eest, inimeste, omade eest. Aga riik pole maa. Riik pole rahvas, pole inimesed. Maa kestab kauem kui riik, loodetavasti kauem kui kõik riigid. Kui inimene. Kui rahvas, rahvad.

Rahva, inimeste kõige õigem enesekaitse on olla valmis edasi elama ka ilma riigita või mõnes teises riigis. Hoida vanu talupojaoskusi, osata niita, künda, külvata, lehma lüpsta, saagi teritada, kirvele korralikku vart vesta. Nii on siin maal elatud üle riigid, nende tulekud ja minekud. Elatakse ehk veel. Hää osa maast jääb alles ka siis, kui maailmameri tõuseb. Kuigi Pärnu linna saja aasta pärast oletatavasti sellisena enam ei ole.


samedi 2 août 2014

Separatists condemning separatists

Estonian politicians and press are now very much engaged in the psychological war against Russia and especially against Putin. What reminds me of the warning by Henry Kissinger against demonisation of Putin. But in war, nearly everything goes, be it truth, half-truth or even lies. And, of course - labeling your adversary with signs like "dictator", "madman", "terrorist", "separatist". But we Estonians should be more careful in condemning "separatists". Our republic was born as a separatist project in 1918, advanced by a group of activists and supported by a part of local people, first of all ethnic Estonians. We should understand that according to the Western view of things our people were Russians, citizens of Russia. The western understanding of nationality differs from our understanding, it's based on citizenship, not ethnicity as our understanding of it that is more or less similar to the Russian one. For Russians, Russian-speakers in Eastern Ukraine are Russians, and as such should have right to self-determination. As Estonians in 1918. For the West, these people are Ukrainians, separatist rebels supported by a foreign country. Here, we Estonians tend to forget our own history, our understanding of nationality and accept the western one. According to the western view, the Republic of Estonia was created by separatist Russians who were supported by some western powers in their interest. Now too, our independence is supported by the West, i.e. the United States. As far and as long as it is in their interest. Not more and not much longer. Our servility, our eagerness to fight American wars, including psychological wars is not a guarantee of their continuing support. We should at least see clearly what is the role assigned to us in the present geopolitical confrontation between "West" and "East". Perhaps it's still possible to change our behaviour, at least preserve some dignity and not rush to serve our masters without second thoughts.

vendredi 18 juillet 2014

Иногда я доволенъ

что могу писать не только по-эстонски. Какъ напримѣръ читая в Sirp'ѣ статью о моемъ сборникѣ стиховѣ, гдѣ употребляется слово rõhkur. Не знаю, кто изобрѣлъ такое безобразное словечко, меня оно просто раздражаетъ, портитъ настроеніе. И тогда хорошо думать, что могу писать по-русски. Русскій язык иногда становится моимъ убѣжищемъ отъ эстонскихъ языковыхъ инженеровъ, коверкающихъ нашъ языкъ.

mercredi 25 juin 2014

jeudi 19 juin 2014

Wõitlus maarjalillede wasta

Mind ehmatas periselt ära, kui lugesin Maalehe lisast õpetust, kuda maarjalillikeste wasta piab wõitlema, et neist on raske lahti saada. No kurat on ikka lolle olemas siin Eestimaa pääl. Nigunii niidetakse ruutmiilisi roheliseks kõrbeks, nii et botaanikud juba mures on. Saksa kõrralikkus tõises astmes. Maha maarjalillikesed, wõilillikesed, niimoodu ka sis liblikud, mesilinnud, kimalased. Õige eesti inimese aid ja aiatagune tohib olla ainult roheline kõrrelistekõrb. Rahwussport -- murutraktoriga sõit. Surm sitikatele, konnadele ja kimalastele. Piab otsima üles ühe kõrraliku kabalistide needmise nende kõrralikkude inimeste jaoks. Olen Inglismaal omajagu ringi käind ja maarjalilli on küll pia igal pool muru sees. Ja parkidesse jätetakse niitmata lappisi ka. Ikke liblikate ja tõiste pisitiiwuliste jaoks.

mercredi 4 juin 2014

Geopoliitilised mängud

Et Ukrainas ei olevat kodusõda, vaid võitlus Vene agentidest terroristide vastu. Eks ka Eestis polnud metsavendi, vaid Ameerika imperialistide poolt toetatud ja ässitatud bandiidid...

USA analüütik George Friedman kirjutab:
The single greatest American fear should not be China or al Qaeda. It is the amalgamation of the European Peninsula's technology with Russia's natural resources. That would create a power that could challenge American primacy. That was what the 20th century was all about. Friedman seletab, kuidas hirm alternatiivse võimu tekkimise ees Euraasias viis USA sekkuma kahte maailmasõtta, sõtta Koreas ja Vietnamis. Ning oli aluseks president Wilsoni poliitikale, mis viis impeeriumide lammutamisele, rahvusriikide tekkimisele Euroopas. Parv varblasi ei saa kunagi nii tugevaks kui üks kotkas...

Nii püüab USA praegu takistada suurvõimu, riigi või riikide bloki tekkimist Euraasias. Selle tekkimist, mida tema entusiastid nimetavad Eurussiaks. Ameeriklased eelistavad sõdida võõraste kätega ja kui võimalik, kasutada relvade asemel sanktsioone, sabotaaži, propagandat ja muidugi raha. Eurussiale vastutöötamiseks on oluline tekitada lõhe eurooplaste vahel, nende vahel, kellele meeldiks mingi integratsioon Lääne ja Ida vahel, meeldiks liit Venemaaga ja nende vahel, kes Venemaad kardavad. Meie, Ida-Euroopa oleme kiil, mille USA osavalt lööb Venemaa ja "vana Euroopa" vahele. Esialgu on ameeriklastele edu. 

Eesti riik loobus oma iseseisvusest, kui 6. veebruaril Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega kirjutas alla USA Iraagi-interventsiooni toetavale kirjale. Tagantjärele on asjaosalised ise meenutanud, et allkirja andmata jätmine oleks nad jätnud USA suure malaka alla... Siis veel kõheldi, nüüd ilmselt enam mitte. Ometi peaks veidigi arutama, mida USA retooriline ja sümboolne toetus Venemaa ääreriikidele tähendab. Lubatakse meid kaitsta. Ilus. Kuid tegelikult pole asi kaitses. Tegelikult tahetakse Balti riike, Poolat ja teisi kasutada Venemaa ohjeldamiseks, Saksamaa-Venemaa võimaliku liidu torpedeerimiseks. Friedman, nagu mitmed teised analüütikud (endine USA Moskva-saadik Jack Matlock näiteks) osutavad sellele, et USA poliitika eesmärk on ikka olnud Venemaa isoleerimine, Vene mõjusfääri ahendamine, Venemaa liitlaste äraostmine ja äratõmbamine näiteks "värviliste revolutsioonide" abil. 

"Aga mis sest!" võidakse öelda. "Oluline on, et USA toetab meie iseseisvust, ükskõik mis motiividel." See ei ole siiski päris nii. Kuna USA nüüd aktiviseerib oma Venemaa vastast tegevust, tähendab see, mis retoorikas on meie kaitsmine, tegelikult meie lükkamist ohu ette. Ning kuigi otsene sõjaline kokkupõrge Venemaa ja NATO, st. USA vahel siin pole kuigi tõenäoline, oleks sellel siin Eestile katastroofilised tagajärjed.

Mis mind kõhedaks teeb, on paljude idaeurooplaste entusiasm, millega USA strateegilises projektis kaasa lüüakse. Sven Mikser, kes särasilmi astub NATO sõjalevale ja surub Ameerika kindrali kätt. Kas tõesti rõõmuga tõttame eesliinile? Mõtlemata, et eesliinil on ohtlik ja veel üks suurem kaotus võib tähendada seda, et Eesti riiki tulevikus enam olla ei saa -- rahvast jääb liiga väheks.

Ma tunnen sõjandust halvasti. Kuid on üsna ilmne, et võimaliku sõjalise kokkupõrke korral ei suuda ja ei kavatse NATO Balti riike iga hinna eest kaitsta, vaid siin peetaks taandumislahinguid, takistataks Vene vägede edasitungi, et koguda-koondada jõudusid lääne pool ja siis edaspidi edu korral Baltikum Vene käest tagasi võtta. Mida see meie rahvale tähendaks, pole vaja seletada. Minu esimeste lapsepõlve mälestuste hulgas domineerivad sõjapao-pildid...

Kas oleks võimalik sellist eesliinile, esimese löögi alla sattumist vältida? Kardan, et see on raske, kui mitte võimatu. Oleme juba saanud USA klientriigiks, kuulume ka NATOsse, USA mõjusfääri. Sellest välja astuda ei saa. Kuid muuta saaks siiski suhtumisi, saaksime asju avameelselt arutada. Ja kui meenutada populaarseid Valdur Mikita mõtteid -- saame hoida metsa poole, minna metsa. Eemale suurriikide geopoliitilistest mängudest, vähemalt oma südames. Jätta sportlik kaasaelamine Ukraina praegustele liidritele, kelle tegelikku tausta ja taotlusi me ju ei tea. Kui parajasti ei saa olla iseseisev välispoliitikas, saab seda olla vaimus ja sobival hetkel, sobiva võimaluse tekkides ka saada iseseisvamaks poliitiliselt, liikuda tõeliselt vaba Eesti poole, eemale USA klientriigi staatusest.

Kord Siberis küsiti minult "Ты за кого болеешь?" Ma ei saanud aru, siis ütles mees, et tema "болеет за Киевское Динамо". Mina Kiievi Dünamo fänn ei ole...

P. S. Loen ajalehest artiklit sellest, kuidas Venemaalt kihutati minema tšerkessid. Genotsiid. Tükk ajalugu, ent ka tükk Vene-vastast propagandat. Sellest, mida tegid jänkid indiaanlastega või inglise kolonistid austraalia pärismaalastega, me lehest ei loe. Ikkagi on propaganda teadlik või alateadlik eesmärk näidata, kui halvad ja hirmsad olid Vene valitsejad läbi ajaloo. Sellist propagandat oleks küll targem tegemata jätta.