samedi 25 juillet 2015

Meie autovabariik

Eesti autovabariik

Estonian Automobile Republic

Эстонская автомобильная республика

Auto on meie püha lehm, autot peame teenima, tahame või ei, autota ei saa enam maal elada. Autorallid on usupühad, kus võib paariks päevaks Tartuski liikluse segi pöörata. Autoteenindajad teenivad rohkem kui lasteaednikud. Ons siis autod olulisemad kui inimesed? Võiksime siis Eesti nimetada Eesti Autovabariigiks.

mardi 14 juillet 2015

Pentagon ja meie


Siin see on: autoriteetsed analüütikud kirjutavad sama, mis mina mõni aeg tagasi. Pentagoni sõjakad Venemaa-vastased väljaastumised viitavad sellele, et USA sõjatööstuskompleks vajab uusi mega-tellimusi. Nii Ameerikast kui Euroopast.


Mul pole erilist lootust, et Eestis tekiks mingigi arutlus välispoliitilise kursi üle, selle üle, kas meie julgeoleku huvides on püüda hõigata veel valjemini kaasa Pentagoni sõjakullidele ja nõuda Eestisse USA baase. Mul pole erilist lootust, et ka pärast TH Ilvese lahkumist, kes armastab palju rääkida asjust, millest ta palju ei tea (nagu Venemaa ja eesti keele korraldamine), asjad muutuksid. Ehk kunagi saame aru, kuhu oleme sattunud. Õnneks ei näi Obama mõtlevat samamoodi kui Pentagon, ta saab aru, et Venemaaga tuleb koostööd teha, mitte külma või kuuma sõda pidada. Kuid kui USA ja läänemaailma majandus ei taha edeneda, ei aita ka Obama hää tahe. Ameerika sõjatööstus näib olevat see, millest usutakse, et ta võib majanduse käima lükata, ja tema tahtmist peavad riigijuhid tegema. Olgu Washingtonis, Londonis või Tallinnas.

Eks peavad mõnedki mind juba ammu Vene mõjuagendiks. Ise pean end terve mõistuse mõjuagendiks. Teadmises, et Eesti ei ela üle sõda, ükskõik, kes selles sõjas võidaks. Meie igatahes mitte. Ja meie välis- ja julgeolekupoliitika minu meelest ei vähenda, vaid suurendab sõjaohtu Baltikumis.

mercredi 8 juillet 2015

Kuuluda vähemusse


Vaev on kuuluda vähemusse, eriti väikeses riigis, ühiskonnas, kogukonnas. Vaev on olla inimene, kellele on väga vastumeelt autorallid, spordiuudised, meelelahutussaated, reklaam, rahvuslus, USA baasid Eestis, energiajoogid, krõpsud, MacDonalds, estraadimuusika ja tema kangelased, action filmid, istutatud «metsad», kultuurrohumaad, linnuvabrikud, venevastasus, keele ja meele amerikaniseerumine... Ja mõndagi muud. Suuremas riigis, suuremas ühiskonnas on selliseid vähemusse kuulujaid rohkem, nii et nad saavad luua oma kogukonna, vahel isegi oma kommuuni. Meil aga on avalik arvamus, «ühiskondlik teadvus» naiivselt totalitaarne. Valitseb arusaam, et kui oled eestlane, võtad endastmõistetavalt omaks enamvähem kõik, mis telekas näitab ja jutlustab, selle rahvuslik-riikliku ideoloogia, mis tuli nõukogude oma asemele ja on tegelikult suurel määral tema jätk, kuigi suuresti lihtsalt pahupidiselt, miinusega plussi asemel ja plussiga miinuse asemel. Kuigi mõneski asjas on Eesti jäänud vana ideoloogia mõjusfääri – nii näiteks suhtumisega homoseksualismi või neegritesse. Või euroopalik-reklaamliku värvilise pinna all küdeva tuima vihaga, mis vahel poliitikute ja intellektuaalide jahmatuseks jõuliselt välja purskab, ähvardades lõhkuda selle euroopalik-sileda päälispinna. Kust see viha ja vimm? Usun peaaegu, et hoopis vanemast ajast kui nõuka-aeg, mille süüks oleme harjunud pidama suurema osa oma vigadest ja nõrkustest. Tegelikult oleme venelastega palju sarnasemad, kui tahame tunnistada. Ka meil on ühiskonnas lõhe eliidi ja lihtrahva vahel, mis on küll palju edukamalt peidetud kui Venemaal. Kuid ta on olemas ja tuleb vahel eliidi ehmatuseks nähtavale. Eliit saab siis aru, et rahvas tegelikult teda ei aktsepteeri. Vähemusele, kes on vähemus ka eliidi hulgas, see kõik ei ole üllatuseks. Meil on rohkem kurbi kogemusi ja vähem illusioone.

jeudi 2 juillet 2015

Rule of law vs rule of love


I have become quite sceptical about the possibility that the rule of law by itself can lead us to a just and humane society. It is necessary, but not sufficient at all. Pursuit of justice with the help of law, jurisprudence, courts and disputes can easily become a maze. And a maze is not the best way out of a difficult situation. Instead of the rule of law, our aim should be rule of love.

vendredi 26 juin 2015

Venevastasus kui rahvusluse alus

Ukraina keelest saab vene keele oskaja midagi aru ja kui oskad ka poola keelt, ei ole ukraina teksti eriti raske lugeda. Lood endale mingi algoritmikese, mis aitab ukraina morfeemid vene omadeks transformida ja loedki. Ja vahel on huvitav, vahel ka väga õpetlik lugeda. Allpool katkeke eessõnast Dmitri Dontsovi oopusele, mis on vist üks kõige käredam venevastane traktaat üldse, mida tean. Millest see käredus? Pääle muu ehk sellegipärast, et osa Ukraina intelligentsi ei saa leppida sellega, et Kiievi kunagine sära ja ülemus on kaotatud, et Kiievi Venemaa asemele on tõusnud Moskva Venemaa. Analoogia araablastega, kes ei andesta Läänele seda, et Lääs on võtnud islami-ilmalt selle aupaiste, mis tal kunagi oli.

Dontsovile on Venemaa "apokalüptiline koletis", kellega ei ole võimalik mingi kompromiss. Venemaa on pimedus, Lääs valgus, Venemaa -- kollektivism, Lääs -- individualism, Venemaa -- türannia, Lääs -- vabadus jne. Ehtne mütoloogiline mõtlemine. Mis viib kahtlusele, kas siin Ida-Euroopas sageli tegelikult tahetaksegi "integreeruda Läände", sest Lääs on siinses ideoloogias lihtsalt Venemaa antipood. Aga Lääne väärtusi omaks võtma ei tõtata, nagu näitab gay-paraadi laialipeksmine Kiievis või eestlaste raevukas reaktsioon kooselu seadusele ja võimalusele, et siia tuleb pagulasi Aafrikast. Nii et tegelikult oleme vaimselt endiselt Ida-Euroopa, üpris Venemaa sarnane. Lõige, fassong on sama, rõivas ainult pahempidi pööratud. Venemaa Lääne-vastasus on IdaEuroopa Vene-vastasusega väga sarnane, tegu on sotsiaalpsühholoogiliselt sama fenomeniga.

Siin siis katkeke Dontsovi raamatu eessõnast, mille autor on teose Дух Росії väljaandja-toimetaja Oleg Bagan. See võtab hästi kokku Dontsovi põhiteesid. Raamat ilmus esialgu saksa keeles 1961. aastal, äsja tuli välja ukrainakeelne tõlge. 


В українській історії Д.Донцов став тим Катоном Старшим і Кассандрою в одній особі, який не втомлювався повторювати, що загроза з боку Росії-імперії буде нависати смертельною небезпекою, доки українці як нація не позбудуться всіх можливих напливів з російського світу на всіх рівнях – цивілізаційному, культурному, політичному, соціальному, інформаційному і психологічному. Йому вдалося сформувати цілі верстви і покоління українських громадян, які антиросійську ідеологію як рацію стану взяли собі на озброєння абсолютно.

Ukraina ajaloos sai D. Dontsovist Cato Vanem ja Kassandra ühes isikus, kes ei väsinud kordamast, et surmaga ähvardav oht julgeolekule Vene impeeriumi poolt püsib niikaua, kui ukrainlased ei vabane kõigist võimalikest Vene mõjudest, olgu need tsivilisatsioonilised, kultuurilised, poliitilised, sotsiaalsed, informatsioonilised või psühholoogilised. Tal õnnestus kujundada terved kihistused ja põlvkonnad Ukraina kodanikke, kes võtsid jäägitult omaks venevastase ideoloogia kui riikliku poliitika aluse.

mardi 23 juin 2015

Edasi, Kentuki poisid!

Nad hüüavad kooris, tõsiste ja veidi tusastegi nägudega -- president, kaitseminister, endine ja praegune välisminister:

"Edasi, Kentuki poisid, surm punanahkadele!"

See on sloganlik kokkuvõte Eesti julgeolekupoliitikast. Et slogan on laenatud Joosep Tootsilt, ei tee seda vähem tõsiseks. Ja tuska näib asjalistele tegevat see, et Kentuki poisid ei ilmuta sama püha viha punanahkade vastu ja sama suurt entusiasmi nende vastu sõjaretkele minna. Nagu ikka, ei saa nad aru, mis on õige ja hää. Nii võivad nurjatud punanahad esialgu rahulikult hingata.

mercredi 17 juin 2015

Õhtumaa sadistist masohistiks

Õhtumaa, so Lääne-Euroopa ja kahvatunäoline Ameerika on mitmeid aastasadu käitunud sadistlikult: alistanud, vallutanud, koloniseerinud, hävitanud teisi tsivilisatsioone, rahvaid, riike. Nüüd tundub, et Läänt on haaramas sadismi asemel masohism. Suur osa vasakliberaalsusse kalduvaid mõtlejaid, kirjutajaid ja muidu aktiviste leiab, et kõik on olnud valesti, kõik tuleb ümber hinnata, muuta. Süüdi terroris, vägivallas, türannias Idamaadel ja Aafrikas pole mitte islami ekstremistid või muud kohalikud jõud, vaid ikka Euroopa kolonialism ja Ameerika imperialism. Ja muidugi Iisrael: vahel tundub, et Lääne aktivistid usuvad, et vangidel ei nüsi noaga päid otsast mitte Islamiriigi sõjamehed, vaid juudid... Sain aru, et midagi Õhtumaal on muutunud, kui keegi naisaktivist seletas, et Malala Yusafzai ja teiste koolitüdrukute tapmine on muidugi kole, aga Läänes pole naiste olukorraga asjad ka mitte hästi. Enesesüüdistuste kõrval jääb aktivistidel muidugi aega tegelda sellega, mida õnsal sovetiajal kutsuti uue inimese kasvatamiseks. Nüüd siis tegeldakse sellega usinasti Euroopas ja Ameerikas. Püütakse kasvatada lapsi sooneutraalselt, tabuks on saanud "poiste mängud". Rootsis tahetakse isegi mees- ja naissoo sõnad han ja hun (à la he ja she) asendada neutraalse soome laenuga hän (mis on tegelikult ise rootsi laen). Isegi Püütakse agiteerida naisi tegema järele meeste kõige suuremaid lollusi nagu sõdimine ja ekstreemsemad spordialad. Püütakse keelata juutidel ja muslimitel poisse ümber lõigata ja loomi oma usukombe järele tappa. Püütakse keelata prostitutasioon. Kuulutatakse, et lapsele laksu andmine on sama võigas kui lapse peksimine ja tuleb keelata. Valvekoera innuga võideldakse "seksismi" vastu. Kui teadlane söandab öelda, et teaduses on mõndagi "toys for boys", saab ta valvekoertelt kohe näksata. Ja veel hullem lugu oli teise teadlasega, kes tegi (küll rumalavõitu) nalja tüdrukute (girls) üle laboris. Tema pidi oma ameti maha panema. Ma oleks mõne girli asemel läinud ja rumalat nalja tegevat meest pepust näpistanud. Nagu rumalavõitu mehed seda aastasadu girlidega teinud on. Aga huumorimeel näib Läänes olevat hääbumas koos sadismiga. Kas nad kuuluvad kokku? Ei tahaks uskuda. Kurb oleks.