samedi 8 août 2020

Autoralli, kultuur ja mets

 Saime hoiatuse, kus teatatakse, et meist sõidavad mööda suure rahvusvahelise autoralli meeskonnad. Ja meie metsateel on siis ilmselt kiiruskatsed. On olnud lugeda, kui agaralt meie kultuuriminster Lukas seisab selle eest, et ralli ikka toimuks. Et ära jäetakse kirjandusfestival HeadRead, teda vist nii ei morjenda. On ju meil sport loetud kultuuri osaks ja auto-motosport spordi osaks. Milles võib muidugi kahelda. Minu meelest on sport tänapäeval pigem reklaamibisnesi osa, rallides reklaamivad end autofirmad, keda võistlejad ka esindavad. Mitte maid, kust nad pärit. Nad pole mitte eestlased, soomlased või sakslased, vaid hyundaiased, fordlased, toyotalased...


Olen metsast, mis jääb võidukate autotajate raja äärde, kirjutanud kaks pikemat lugu. Üks kannab päälkirja "Läbi metsa", on ilmunud ka ingliskeelses luulevalimikus "Through the Forest", mis temalt sai ka päälkirja. See teos ona ka sõnaline osa Märt-Matis LIlle kontserdikavast "Heli ja keel". Teine mu teos kodusest metsast on võrukeelne "Läbi mõtsa", mis on omamoodi mikro-reisikiri lähikesest jalgsiretkest, mis viib koduõuest kodumetsa ja säält tagasi. 


Nii on rallile nüüd kulissideks olev mets saanud rolli eesti kirjanduses, ja on ka jõudnud ingliskeelse lugejani Suurbritannias ja mujal. Ning paraku ei sobi selle metsaga sugugi kokku temast mõurates läbi kihutavad hyndailaste-toyotalaste autod. Ei sobi. Usun, et keegi ralli korraldajatest ei tea mu teoseid. Rallindus pole kultuur. Veidi kummaline on, et ka kultuuriministeeriumis pole ilmselt mõeldud sellele, kas vana kirjaniku kodukohta ja kodumetsa ei peaks rallisaginast ja mootorimõuramisest säästma. Huvitav, kas Venemaal näiteks peetaks rallit mis paarisaja meetri kaugusel möödub Tolstoi Jasnaja Poljanast. Aga mis parata, toimuv on veel üks tõendus sellest, et Eesti on autovabariik, kus autod on olulisemad kui kultuur ja isegi inimesed, nende tervis ja rahu. Tahaksin saata ralllitajatele oma kabalistidest esivanemate järgi ühe needuse. Loodan, et suur osa neist elab selle üle. 



jeudi 9 juillet 2020

Roheline kõrb Maaülikooli ümber

Vimasel ajal on Tartu saanud mulle kodusemaks, kodulinnamaks ja just tänu sellele, et linnas on murdumas senine murutraktorite ülemvõim, murusid niidetakse mõõdukalt ja pääe rohelise on neisse ilmunud ka muid värve. Silm näeb murus raudrohtu, tähtheina, ristikheina, isegi kellukaid. Ja kimalastel-mesilastel ning liblikatel on haljastele platsidele rohkem asja. Lindudel ka. Isegi Lõunakeskuses paistab olevat toimumas teatav pööre -- platsidel niidetakse nagu vähem, vähemalt valge ristik saab rohkem kasvurahu. Kurbi erandeid muidugi on ja kahjuks paistab ühena neist silma eikeegi muu kui Maaülikool. Tema ümber, dendraariumis ja paaril hektaril maantee ääres Tallina poole vaadates vasakut kätt, laiub hektareid rohelist kõrbe, hoolikalt murutraktordatud maad, kus lilledele, liblikatele ja kimalastele pääsu ei ole. Miks just Maaülikool, kus pääle muu tegeldakse ka niitude ja hajasaladega, heinte, kõrte ja murudega, oma ümbruses niisuguse elurikkuse tasalülitamisega, lausa hävitamisega tegeleb, ei saa mina mitte aru. Loodan siiski, et ka sääl asutuses jõutakse järele muudele tartlastele ja ei lasta murutraktoritel enam nii totalitaarselt võimutseda.

lundi 6 juillet 2020

Esstorantistid tegutsevad

Avastasin üllatusega, isegi jahmatusega, et lemmikloomadeks võib endale muretseda looma nimega "mustsaba-rohtlahaukur". Uurisin, kes see sihuke on ja leidsin, et tema varasem nimetus maakeeli oli "preeriakoer", ingliskeeli "prairie dog". Huvitav, mis selle uue haukur-sõnaga pääle hakata. Kirjanduses oleks üpris kentsakas kirjutada jalutuskäiku preeria ääres, kus kõrvu kostavad mustsaba-rohtlahaukurite haugatused. Erialases kirjanduses võib ju seda sõna kasutada, aga siingi nimetatakse loomi ka nende ladinakeelsete nimedega ja siis pole vaja enam eestikeelset terminit. Miks peab eesti keel ilutsema ja uhkustama sellega, et siin on igasugu olevuste jaoks ranged terminoloogilised nimed. Võiksime jääda rahvakeelsete, andekalt tõlgitud nimede juurde, näiteks nimetada seda loomakest preeriakutsu, preeriapeni, preeriakoer vms. Ja kõik oleks korras. Eestis valitsev pedantsus, ülemäärane korralikkus ja see, et ei taibata, et termin ei ole tavakeele, ka mitte kirjanduskeele sõna, ajab vahel iiveldama. Nagu kavatseks keegi preeriakoerte, cynomys'ide kohta eestikeeles monograafiat kirjutada. Analoogseid näiteid niisugusest terve mõistuse ja keeletunde vastasest terminologismist leiab küllaga.

mardi 5 mai 2020

Tõeline Vene oht

Tõeline Vene oht

Vene ohust kirjutatakse palju, aga enamasti asjatundmatult ja muidugi tendentslikult. Venemaast ja president Putinist on saanud müüdid, millesse ilmselt on mugav uskuda. Uskuda on lihtsam kui teada. Tegelikult on Vene oht olemas, aga ta pole see, mida usutakse. Oht pole Putinis ega „Putini Venemaas”, vaid mujal. Võib prostoilt öelda, et Putini vastastes. Kelle all ma ei mõtle naiiv-vabameelseid intelligente, kes, nagu eelmise aastasaja alguseski, ei jaga poliitikast suurt midagi, vaid väga tugevat rahvusradikaalide-neostalinistide seltskonda. Neid, kes sügavalt, pimesi vihkavad Hruštšovi, Gorbatšovi, Jeltsinit. Muidugi ka Solženitsõnit, Sahharovi, kelle jaoks „liberaal” on sõimusõna. Isegi Andropovit kahtlustavad nad selles, et too oli Lääne agent. Putin on nende meelest Venemaa Läänele maha müünud. Kõik halb algas sellest, et heideti kõrvale stalinlik tee „helge tuleviku” poole ja hakati Lääne ees lömitama. Lääs on sellele seltskonnale umbes seda, mis meie kangematele Vene-vastastele Venemaa – Vaenlane, vaenlase kehastus, kes aegade algusest on aina püüdnud Venemaad ahistada ja alistada, röövida tema varasid, orjastada tema rahvast. Solženitsõni Gulagi-paljastusi nimetatakse fantaasiaks, kolhooside loomine oli hädavajalik „kulakute” võimu murdmiseks ja ressursside mobiliseerimiseks sõjatööstuse tarvis, Poola ohvitsere ei tapnud NKVD, vaid fašistid, 1937-38. aasta terror oli vajalik, 1941. aasta küüditamised niisamuti, sedasi puhastati maa potentsiaalsetest vaenlastest. Stalini ja tema meeskonna süüdistamine massimõrvades on laim. „Liberastid” tegelevad Lääne huvides Nõukogude Liidu ja nõukogude aja mustamisega. Jne. Jne. Neostalinistide nägemuses valitseb vaenlase kuju, nende nägemus poliitikast on võitlus vaenlasega, vaenlastega. Seda, et Venemaale lõi kõige enam vaenlasi Stalini poliitika, nad muidugi näha ei taha. Stalinism on Venemaal paraku populaarne ja seda maha suruda oleks võimalik ainult stalinistlike meetoditega, mida Putin ei kavatse kasutada. Putini hoiakutes ja sõnades ei ole seda vihkamist, millest nõretavad tema rahvusradikaalidest oponentide sõnavõtud. Vene rahvusradikaalide toetust ei tohi paraku alahinnata.

Katyni mõrva eitamine on sisuliselt rünnak ka Putini vastu, kes NKVD osa selles tunnistas ja püüdis niimoodi luua paremaid suhteid Poolaga. Putin on väljendanud oma lugupidamist Solženitsõni vastu. Eriti selgelt on ta öelnud välja oma eitava suhtumise 1917. aasta revolutsiooni ja bolševismi. Ta pidas kõne kindral Anton Denikini ja filosoof Ivan Iljini põrmu ümbermatmisel Donski kalmistul, muuseas puhkab nende kõrval ka kirjanik Ivan Šmeljovi põrm, kes kirjutas raamatu „Surnute päike” metsikust bolševistlikust terrorist 1920. aastal Krimmis. Raamatu, mille kohta Thomas Mann ütles: „Lugege, kui julgete.”

Suhtumisega Stalinisse ja stalinismi on lugu keerulisem. Austusega Solženitsõni vastu ja mõnede väljaütlemistega on Putin oma seisukohta väljendanud. Kuid avalikult kuulutada Stalin kurjategijaks-massimõrtsukaks ta ei saa, minemata konflikti suure osaga Vene rahvast. Nii on ta leidnud kompromissi, püüdes mobiliseerida avalikku arvamust Suure Võidu tähistamisele ja pühitsemisele, tunnustades Stalinit kui kõrgemat ülemjuhatajat, kuid hoidudes tema teeneid eriti rõhutamast. Ta on ka korra öelnud, et Stalinit võiks võrrelda teiste ajaloos tuntud ja siiski tunnustatud türannidega nagu Henry VIII. Samal ajal on näiteks Putinile ustav Tšetšeenia diktaator Kadõrov Stalini ära neednud.

Nii on Vene võimude suhtumistes traagilisse minevikku olemas habras tasakaal, mis peegeldub ka suhtumises Läände, mis on suuresti negatiivne, kuid kõrgemal, presidendi ja valitsuse tasemel siiski kompromissivalmis. Kahjuks ei suuda või ei taha suur osa Lääne ja muidugi ka Eesti meediast olukorda Venemaal tõsiselt analüüsida, jäädes mustvalgete skeemide juurde, siunates „Putini režiimi”. See suhtumine on muidugi saanud valdavaks pärast 2014. aasta sündmusi Ukrainas. Venemaa välispoliitikat nimetatakse ekspansionistlikuks ja revisionistlikuks, jällegi süvenemata selle põhjustesse, olukorda kainelt analüüsimata. Mis osutab sellele, mida on tõdenud mitmed Lääne analüütikudki: Venemaa käitumine Ukrainas ja Kaukaasias on olulisel määral reaktsioon NATO laienemisele ja naabermaades levivale Vene-vastasusele, mis näiteks Ukrainas juba enne konfrontatsiooni Krimmis ja Donbassis oli võtnud räigelt marurahvusliku suuna. 2009 kirjutas USA analüütik George Friedman, et kui Ukraina peaks pöörduma Läände, võtab Venemaa midagi ette, sest ta ei saa lubada niisugust geopoliitilist riski: Ukraina siirdumine võimalikku vastasleeri teeks raskeks, isegi võimatuks Vene südamaa kaitsmise läänepoolse võimaliku rünnaku vastu. Krimmi kaotamine tõrjuks Venemaa välja Mustalt Merelt. Asjal on ka psühholoogiline pool: suur osa Vene rahvast ei oleks leppinud sellega, mida nemad tõlgendaksid Ukraina kaotamisena, häbistava löögina Venemaa julgeoleku ja prestiiži vastu. Nii tegelikult ei jäänud Vene liidritel valikut: tuli reageerida. Iseasi on, kas reageeriti adekvaatselt, õigel ajal ja õigel viisil. Kuid reageerimata jätmine oleks väga võimalikult viinud tõsisele võimukriisile, vahest isegi riigipöördeni. Ja tõeliste revanšistide-neostalinistide diktatuurini. Mis oleks naaberriikide julgeolekule kindlasti suurem oht kui „Putini Venemaa”. Paraku on lugu ka selles, et jäigavõitu suhtumisega Venemaasse ja tema juhtidesse ning käreda ja sageli asjatundmatu Vene-vastase propagandaga võime ehk nõrgendada Putini ja tema meeskonna positsiooni, ent pea kindlasti tugevdada tema stalinistlikku vastasrinda, kes niimoodi saab taas väita, et Lääs on Venemaa põlisvaenlane. Seda ei tohiks teha. Putiniga on võimalik rääkida, nagu on sõna ja teoga näidanud meie president Kersti, on võimalik ka koostööd teha. Neostalinistidega oleks see võimatu.

Kord 90ndatel ütles mulle Prantsuse saadik Eestis, et Venemaa pole enam maailmapoliitika subjekt, vaid objekt. Loomulik on, et sellega ei saa Venemaal leppida ei võimulolijad, nende vastased, ega rahvas. Siin peavad võimulolijad, olgu tsaarid või presidendid üldsuse arvamusega arvestama. Muidu nad ei saaks olla võimul. Nii on Vene praeguse poliitika taga suuresti Vene rahva hoiakud. Kui Putin nendega ei arvestaks, poleks ta enam võimul. Nii on arvestatav kontroll võimu üle, Vene poliitika, ka Vene välispoliitika üle küllalt vanameelse orientatsiooniga rahva käes. Ja mida enam Venemaad ja Putinit siuname, seda enam tugevdame neostalinistide mõju rahva hulgas. Ja et seda poliitikat radikaalselt muuta, tuleks Venemaal teha seda, mida soovitas Bertolt Brecht DDRi juhtidele pärast 1953. aasta rahutusi: saata rahvas laiali ja valida uus. Mida ei suuda teha ei Putin ega tema pooldajad või vastased välismaal. Minu arusaam on, et Venemaaga tuleb rääkida ja niipalju kui võimalik, koostööd teha, talitseda meedia agarat venevastasust ja mõista, et vene keele väljatõrjumisest ei tule eesti keelele ja meelele midagi hääd. Nii või teisiti on meie huvides kaitsta Putinit ja tema arukat ja suhteliselt liberaalset meeskonda kõige tugevama, käredama ja meile kõige ohtlikuma opositsiooni – neostalinistide eest. Putini meeskonna nägemus ja huvid, mida ta esindab, langevad arvestataval määral meie omadega kokku.





dimanche 3 mai 2020

Сталин -- агент исламистов


Есть ли среди разных теорий заговора теория, что Иосиф Джугашвили, aka Сталин был агентом некой тайной исламистской организации? Его цель, как цель сей организации, в таком случае, была сделать все возможное, чтобы остановить экспансию России на исламские территории на Кавказе и в Центральной Азии. Ударить России таким сильным ударом, чтобы она никогда больше не стала угрозой исламскому миру. Сталин был искусным вредителем, под лозунгами укрепления государства, борьбы против врагов, вредителей, шпионов итд. он сам занимался тем, что наносил удары экономике, сельскому хозяйству, армии, науке, церкви и, конечно, создал предпосылки нынешней плачевной демографической ситуации в стране. Всеобщая подозрительность, шпиономания, доносительство создали условия, в которых нормальная жизнь стала трудной, даже невозможной. Вместо крестьянских семей, в которых родилось много детей, появилась масса людей, живущих в тесноте общежитий, бараков, коммунальных квартир. А демографию исправить трудно, почти невозможно. Сталин ждал до последнего, ожидая вторжения Германии, не зная, надо ли оказать сопротивление. Но пришел, по-видимому, к выводу, что Германская империя будет опаснее исламскому миру, чем Советский Союз. Он победил, т. е. он возглавлял победившую державу, и под его руководством СССР стал как будто сверхдержавой. Но это было в немалой степени видимость. СССР был колоссом на глиняных ногах. Некоторые люди из его окружения это понимали и не удивляюсь, если верно то, что Берия его умертвил. И сразу предпринял шаги к нормализации обстановки, к предовращению коллапса. Знал ли Берия что-то об истинной роли Иосифа Виссарионовича? Не исключено. Тогда последине годы властвования И. В. были годами тайной борьбы двух сильных личностей. В чьих интересах действовал Берия? Логично предполагать, что был просто достаточно интеллигентным и хорошо информированном человеком, чтобы понять, что дела в государстве так продолжаться не могут, надо срочно что-то предпринять, чтобы предовратить катастрофу. Он возвратил бы Россию во многом в предреволюционное время, создал бы более-менее нормальное государство без власти партийной бюрократии, без догматической идеологии. Но этого не могла пропустить номенклатура, боясь потерять свою власть. Берию убрали, но некоторые его идеи переняли: освободили большинство политзаключенных, возвращая их к более продуктивной работе по специальности, приняли меры для спасения-оздоровления сельского хозяйства, дали бóльшую свободу интеллигенции, итд. Даже появилась критика бывшей, сталинской системы, „культа личности”. Но иммунитета к этому культу выработалось мало, магическая фигура великого вождя до сих пор оказывает религиозное, гипнотическое влияние на многих. Они верят тогдашним лозунгам, пропаганде, в то, что Россию окружают коварные враги, неустанно строящие козни против нее. Они не знают и не желают знать, каково было истинное положение дел в СССР во время Сталина, какие были его истинные цели. Они истинно верующие сталинисты, советские человеки. Они верят, что Великий Вождь воссоздал Великую Россию, не видя, что он создал предпосылки обвала России. Возврат к сталинской практики и идеологии был бы окончательным, смертельным ударом России. И к победе исламистов, к частичной исламизации России. К чему он, вполне воможно, и стремился. Может быть, в этой теории несколько интересных идей для писателя-романиста?

jeudi 30 avril 2020

Watched "Planet of the Humans"


I watched the documentary of Michael Moore and Jeff Gibbs. I have to agree with its critics: there are too many mistakes and unfounded assertions in it. This discredits the film and its makers. But, unfortunately, one problem it touched, but left without analysis, is overpopulation and overconsumption. It's risky to say that there are simply too many of us and too many of us can get what they want. At once you are accused of racism, sexism, etc. But sooner or later we must honestly ask the question: „Can our civilization continue as it is, and for how long?” It's nice to accuse white men to ignore the living conditions in the poor countries and deny to women the right to have as many children they want. But... When I was a little boy, just after the Second World War, my granddad told me there are two and a half billion of us in the world. Now we are nearly eight billion, and quite probably close to ten billion in 2100. It means that for every human being, there will be four times less resources, including arable land and fresh water, than in the 1940ies. At the same time, the living standards of more than a billion of people have drastically risen, and, accordingly, their use of world resources. How far can we go this way? In my childhood, we had ca 0,06 km2 of land per person, including deserts and areas perpetually covered with ice. It is about 6 hectares, a small plot. Nowadays it's four times smaller – 1,5 hectares. And roughtly a half of it is „habitable”, and even a smaller part of the habitable land we can use for producing food and some other things we need (or think we need), as cotton. As to food, we can get a part of it from water, nowadays e.g.from acquaculture. We can grow crops on our roofs, although we need the roofs for solar panels, too. It's certainy hypocritical to accuse the Africans, Indians and South Americans of having so many children. It's our Western civilization that gave them this possibility, and our way of life and our living standard is something they are striving to. Who can deny them to want to live a better life, to imitate what they see every day from our TV serials? The good solution would possibly be: for us, to have a much lower living standard, and for them, a higher one? Is such a compromise feasible? Could a sensible majority of people agree with it? What would a sustainable standard of living concretely mean? I am nearly convinced that without a radical change of our way of life, of our values, we are approaching an ecological catastrophe. To avoid it, we need something our secularist, consumerist world has forgotten to take seriously. We need what the Pope Francis has written about: a repentance and an ecological conversion. Here, I am sure, religion and science speak with the same voice. And we have no other way than to take their warnings seriously. 

jeudi 23 avril 2020

America first

One third of all COVID-infections are in the US, a quarter of the dead among them are Americans. If this is the result of Chinese disinformation and/or Russian propaganda, then the Chinese and Russians are really masters of hybrid warfare. It's thanks to them that Trump now has what he was eager to achieve -- America first.