dimanche 31 janvier 2016

Mis ikkagi Süürias sünnib?

Üks Soome arabist rääkis mulle aastat kümme tagasi, et talle meeldib viimasel ajal käia Iraanis ja Süürias, kus on selgelt tunda liberaliseerumist... Meil räägitakse Süüriast teisiti nagu suuresti mujalgi Euroopas-Ameerikas. Assad on julma mõrtsukdiktaatori võrdkuju ja Süüria sõda lõpeks, kui temast õnnestuks lahti saada. Mis on üldse naiivne, sest Bashar Al-Assad on ikkagi oma klanni, oma aleviitide kogukonna poolt võimule pandud, tema isiklik võim ei ole sugugi nii suur, kui väidetakse. Mulle tundub, ja see pole lihtsalt kõhutunne, vaid midagi veidi enamat, et päämine kuri Lähis-Idas on pärit laheriikidest ja eriti Saudi Araabiast, mis on tõeline kurjuse impeerium. Ja ega Türgi, kes peab riigi kaguosas julma kodusõda kurdide vastu, temast palju maha jää. Ja siis räägivad NATO ja meie kallid esindajad Türgist kui meie liitlasest. No võib ju, aga unustame siis igasugused jutud euroopalikest väärtustest ja väärtuspõhisest poliitikast, räägime asjadest, nagu nad tegelikult on, räägime USA geopoliitilisest konfliktist Euraasia suurriikide -- Venemaa ja Hiinaga, kuhu meidki on tõmmatud. Kohustusega ameeriklastega nende propagandalaulu kaasa laulda, mis on vahel üsna piinlik ja hale. Aga see on reaalpoliitika, mida me selleks nimetada ei julge või ei tohi. Ameerika naaritsaid ju filmiklipis tsenseeriti. Praegu on USA huvides takistada Venemaa ja Euroopa, eriti Vene ja Saksa lähenemist ja selle eesmärgi nimel on Eestit ja teisi väikseid vendi mängu kaasa tõmmatud. Et tõstaksime häält ja põhjaksime agressiivset, korrumpeerunud, totalitaarset Venemaad -- nii takistame lääneeurooplastel Moskvaga parema läbisaamiseni jõuda. Maailmas on aga riike, kus sellist ameerikameelset tsensuuri pole ja asjadest kirjutatakse avameelselt ja kainelt. Mis ei tähenda, et alati puhast tõtt. Kuid tõeni jõudmiseks on oluline, et oleks erinevaid arvamusi ja analüüse. Neid on isegi USAs endas, kus tsensuuri surve pole nii tugev kui meil, kus pole vaja ilmutada truualamlikkust His Master's Voice'ile. Narr lugeda presidendi juttu Venemaa ettearvamatusest... Kullakesed, Stratfori analüütikud ennustasid juba pea kümme aastat tagasi Venemaa käitumist päris hästi ette, sh sekkumist Ukrainas, kui sääl peaks toimuma pööre Lääne suunas.

Aga nüüd sattus ette üks lugu Süüriast, mida ehk mõni veel saksa keelt oskav inimene suudab ja viitsib lugeda. Autor on endine India saadik Damaskuses ja jutt, mis ta räägib, erineb meie pressi ja poliitikute jutust nagu päev ööst. Ka kompetentsuselt muidugi. Ning raske on uskuda, et India diplomaat Haran oleks Vene propaganda teenistuses.

Kui NATO haub plaani hakata tõhusamalt võitlema Vene propagandaga, kes meil suudaks-julgeks seista vastu NATO propagandale, vähemalt propagandale selle kõige naiivsemates vormides?

http://deutsche-wirtschafts-nachrichten.de/2016/01/16/indiens-botschafter-bestaetigt-krieg-in-syrien-wurde-von-aussen-angezettelt/

samedi 30 janvier 2016

Kas ikka saame hakkama ehk veel kord: tädi Maali ei sure kunagi.

Loen Sirbist Tuul Sepa viimast evolutsioonipsühholoogilist lugu ja kuulan tema juttu vikerraadiost. Tore ja tark tüdruk! Ainult üks märkus: see, et inimsugu on seni oma murede ja hädadega hakkama saanud ja keskeltläbi elab paremini kui kunagi, ei tähenda, et ta saab hakkama ka edaspidi. See võib nii olla, kuid ei pea olema. Olen varemgi kuskil, äkki isegi siin blogis kirjutanud tädi Maalist, kes oli õige mitu korda väga raskelt haige, nii et sugulased olid kindlad, et teda enam kauaks ei ole. Aga ennäe: tädi Maali tuli kriisist (näiteks koomast) välja, toibus ja on praegu kõbusamgi kui enne haigust. Selliseid tädi Maali lugusid on küllalt. Kuid neist ei saa kuidagi järeldada, et tädi Maali ka järgmisel korral oma haigusest üle saab. Ei saa järeldada, et tädi Maali on surematu. See, et suure kriisi, näiteks ökokriisi ennustajad on seni eksinud, ei tähenda, et suur, inimsoo kestmist ja elu planeedil ohtu viiv kriis ei saa tulla.

dimanche 10 janvier 2016

Sekskasvatus USA ülikoolides

Ameerika ülikoolidesse on jõudnud uus õppeaine, mida maakeeli võiks nimetada külgelöömise õpetuseks. Sisu: kuidas läheneda potsentsiaalsele seks-partnerile, kuidas küsida tema nõusolekut ja kuidas sellisele küsimusele vastata. Kõik peab olema peaaegu et juriidiliselt korrektne. Selleni, et nõusolek peab olema notariaalselt kinnitatud, pole veel jõutud. Aga ehk jõutakse sellenigi. Midagi on siin paigast ära. Inimene pole päris ratsionaalne olevus, inimeses on palju tema muistsetest esivanematest, ka nende seksuaaltungidest, rituaalsest seks-käitumisest. Kui püüame selle kõik ratsionaliseerida, läheneda seksuaalmängudele nagu mingile äritehingule või muule arukale kokkuleppele, läheme väga võimalikult oma inimloomusega konflikti. Läänemaailmas püütakse praegu agaralt kasvatada uut, liberaalset, ratsionaalset, egalitaarset inimest. Kardan, et see ei õnnestu. Nagu ei õnnestunud N Liidus. Praeguse USA ülikoolide seks-kasvatuse tulemuseks võib olla see, et palju enam noori, eriti noori mehi, vajab psühhoterapeutide abi. Võibolla ma eksin, aga vaevalt.



http://www.nytimes.com/2016/01/10/fashion/sexual-consent-assault-college-campuses.html?action=click&pgtype=Homepage&version=Moth-Visible&moduleDetail=inside-nyt-region-0&module=inside-nyt-region&region=inside-nyt-region&WT.nav=inside-nyt-region

mardi 29 décembre 2015

Meie liitlane Türgi...

Oleme oma silmakirjalikkuses jõudnud täiesti vana Euroopa ja Ameerika tasemele. Sääl siiski on allikaid, mis räägivad sellest, kuidas Türgi võimud peavad julma karistussõda omaenda rahva vastu. Teevad seda, milles valju häälega süüdistatakse Al-Assadit. Kurdi linnad pooleldi varemeis, tänaval vedelevad surnud... Ja meie kaitseminister räägib soojade sõnadega Türgist kui meie liitlasest. Poliitikud armastavad rääkida ka väärtuspõhisest poliitikast ja euroopalikest väärtustest. Ilmselt on silmakirjalikkus ja silmaklapid ka osa neistsinastest väärtustest.

http://atimes.com/2015/12/turkey-intensifies-unseen-war-against-kurds/

dimanche 20 décembre 2015

Poola uued näod



Ei oska inimeste nägudest eriti palju välja lugeda. Kuid midagi ehk ikka.
Usutavasti ütlevad need Poola uute võimumeeste näod midagi selle kohta,
kes sääl võimul on ja mida säält oodata võib.



Szef MON Antoni Macierewicz



Antoni Macierewicz, kaitseminister









Jarosław Kaczyński



 Jarosław Kaczyński, Võimupartei liider, ajakirjanduses kutsutud ka "nadpremier" ja "nadprezydent", so superpeaminister ja superpresident. Eks meilgi on olnud aeg, kus partei ütles valitsusele, kuidas valitseda ja presidendile, kuidas istuda ja astuda. 

mardi 15 décembre 2015

Et olla õige eestlane

Et olla õige eestlane, ei aita venevastasusest. On veel mitmeid väiksemaid asju, mida endastmõistetavaks peetakse. Näiteks ootab õige eestlane jõuludeks lund, nii et ilmajuttudeski räägitakse lumeootusest ja lumelootusest. Tean talumeest, kes oli rõõmus, kui lund ei olnud, sest tal oli oma orupõhjas olevast kodust lumega tunduvalt raskem välja saada. Aga tema on surnud. Mulle meeldib ausalt öeldes lumeta soojapoolne talv ka. On lihtsam ja kergem, vähem kütmist, pole lumekühveldamist jne. Aga ilmateade selliste vähemuse arvamistega ei arvesta. Õige eestlane muidugi jälgib Eurovisiooni ja elab omadele kaasa. Ja ka igasugu MM-isid ja EM-isid ning olümpiaid. Õige eestlane on tõsine tugitoolisportlane. Teda ei häiri ka see, et Eestis ei ole enam tõsist ajakirjandust, ajakirjandus on saanud osaks ajaviitest ja natuke ka propagandast, mis peaks olema vastus "Kremli propagandale". Aga seegi upub spordi ja seltskonnaklatši alla. Kui see vastu hakkab, tuleb lugeda näiteks New York Timesi või kasvõi lenta.ru või rbc. ru kommentaare. Sääl on tõsist analüütikat ja asjalikke vastuväiteid ametlikult poolt kostvatele propagandistlikele sõnavõttudele. Aga õige eestlane ei oska ju enam vene keelt. Eks nii ole lihtsam ka venevastane olla...

lundi 14 décembre 2015

Asi pole ainult kliimas

Pärast Pariisi kliimakonverentsi näivalt edukalt, uue ja siduva leppeni viinud lõpetust, on press üsna optimistlik. Mõistetav, aga mitte päris mõistlik. Kliima soojenemine on ainult üks meie elulaadi, meie tsivilisatsiooni tagajärgi. Nagu liikide kiire väljasuremine, elusolevustest aina tühjemate ookeanide saastumine plastikuga, maastikute monokultuuristumine. Seda kõike tuleks näha seoses, ühe tervikuna ja siis midagi ette võtta. Mis tähendab enne muud seda, et tuleb elulaadi radikaalselt muuta. Minna raiskavalt, vana äraviskamisele ja uue ostmisele orienteeritud tsivilisatsioonilt säästvale. Nagu on rääkinud paavst Franciscus, kelle vastu tunnen aina suuremat sümpaatiat. Päris tore olla katoliiklane, kui meil on selline paavst!