vendredi 18 juillet 2014

Иногда я доволенъ

что могу писать не только по-эстонски. Какъ напримѣръ читая в Sirp'ѣ статью о моемъ сборникѣ стиховѣ, гдѣ употребляется слово rõhkur. Не знаю, кто изобрѣлъ такое безобразное словечко, меня оно просто раздражаетъ, портитъ настроеніе. И тогда хорошо думать, что могу писать по-русски. Русскій язык иногда становится моимъ убѣжищемъ отъ эстонскихъ языковыхъ инженеровъ, коверкающихъ нашъ языкъ.

mercredi 25 juin 2014

jeudi 19 juin 2014

Wõitlus maarjalillede wasta

Mind ehmatas periselt ära, kui lugesin Maalehe lisast õpetust, kuda maarjalillikeste wasta piab wõitlema, et neist on raske lahti saada. No kurat on ikka lolle olemas siin Eestimaa pääl. Nigunii niidetakse ruutmiilisi roheliseks kõrbeks, nii et botaanikud juba mures on. Saksa kõrralikkus tõises astmes. Maha maarjalillikesed, wõilillikesed, niimoodu ka sis liblikud, mesilinnud, kimalased. Õige eesti inimese aid ja aiatagune tohib olla ainult roheline kõrrelistekõrb. Rahwussport -- murutraktoriga sõit. Surm sitikatele, konnadele ja kimalastele. Piab otsima üles ühe kõrraliku kabalistide needmise nende kõrralikkude inimeste jaoks. Olen Inglismaal omajagu ringi käind ja maarjalilli on küll pia igal pool muru sees. Ja parkidesse jätetakse niitmata lappisi ka. Ikke liblikate ja tõiste pisitiiwuliste jaoks.

mercredi 4 juin 2014

Geopoliitilised mängud

Et Ukrainas ei olevat kodusõda, vaid võitlus Vene agentidest terroristide vastu. Eks ka Eestis polnud metsavendi, vaid Ameerika imperialistide poolt toetatud ja ässitatud bandiidid...

USA analüütik George Friedman kirjutab:
The single greatest American fear should not be China or al Qaeda. It is the amalgamation of the European Peninsula's technology with Russia's natural resources. That would create a power that could challenge American primacy. That was what the 20th century was all about. Friedman seletab, kuidas hirm alternatiivse võimu tekkimise ees Euraasias viis USA sekkuma kahte maailmasõtta, sõtta Koreas ja Vietnamis. Ning oli aluseks president Wilsoni poliitikale, mis viis impeeriumide lammutamisele, rahvusriikide tekkimisele Euroopas. Parv varblasi ei saa kunagi nii tugevaks kui üks kotkas...

Nii püüab USA praegu takistada suurvõimu, riigi või riikide bloki tekkimist Euraasias. Selle tekkimist, mida tema entusiastid nimetavad Eurussiaks. Ameeriklased eelistavad sõdida võõraste kätega ja kui võimalik, kasutada relvade asemel sanktsioone, sabotaaži, propagandat ja muidugi raha. Eurussiale vastutöötamiseks on oluline tekitada lõhe eurooplaste vahel, nende vahel, kellele meeldiks mingi integratsioon Lääne ja Ida vahel, meeldiks liit Venemaaga ja nende vahel, kes Venemaad kardavad. Meie, Ida-Euroopa oleme kiil, mille USA osavalt lööb Venemaa ja "vana Euroopa" vahele. Esialgu on ameeriklastele edu. 

Eesti riik loobus oma iseseisvusest, kui 6. veebruaril Eesti koos teiste Ida-Euroopa riikidega kirjutas alla USA Iraagi-interventsiooni toetavale kirjale. Tagantjärele on asjaosalised ise meenutanud, et allkirja andmata jätmine oleks nad jätnud USA suure malaka alla... Siis veel kõheldi, nüüd ilmselt enam mitte. Ometi peaks veidigi arutama, mida USA retooriline ja sümboolne toetus Venemaa ääreriikidele tähendab. Lubatakse meid kaitsta. Ilus. Kuid tegelikult pole asi kaitses. Tegelikult tahetakse Balti riike, Poolat ja teisi kasutada Venemaa ohjeldamiseks, Saksamaa-Venemaa võimaliku liidu torpedeerimiseks. Friedman, nagu mitmed teised analüütikud (endine USA Moskva-saadik Jack Matlock näiteks) osutavad sellele, et USA poliitika eesmärk on ikka olnud Venemaa isoleerimine, Vene mõjusfääri ahendamine, Venemaa liitlaste äraostmine ja äratõmbamine näiteks "värviliste revolutsioonide" abil. 

"Aga mis sest!" võidakse öelda. "Oluline on, et USA toetab meie iseseisvust, ükskõik mis motiividel." See ei ole siiski päris nii. Kuna USA nüüd aktiviseerib oma Venemaa vastast tegevust, tähendab see, mis retoorikas on meie kaitsmine, tegelikult meie lükkamist ohu ette. Ning kuigi otsene sõjaline kokkupõrge Venemaa ja NATO, st. USA vahel siin pole kuigi tõenäoline, oleks sellel siin Eestile katastroofilised tagajärjed.

Mis mind kõhedaks teeb, on paljude idaeurooplaste entusiasm, millega USA strateegilises projektis kaasa lüüakse. Sven Mikser, kes särasilmi astub NATO sõjalevale ja surub Ameerika kindrali kätt. Kas tõesti rõõmuga tõttame eesliinile? Mõtlemata, et eesliinil on ohtlik ja veel üks suurem kaotus võib tähendada seda, et Eesti riiki tulevikus enam olla ei saa -- rahvast jääb liiga väheks.

Ma tunnen sõjandust halvasti. Kuid on üsna ilmne, et võimaliku sõjalise kokkupõrke korral ei suuda ja ei kavatse NATO Balti riike iga hinna eest kaitsta, vaid siin peetaks taandumislahinguid, takistataks Vene vägede edasitungi, et koguda-koondada jõudusid lääne pool ja siis edaspidi edu korral Baltikum Vene käest tagasi võtta. Mida see meie rahvale tähendaks, pole vaja seletada. Minu esimeste lapsepõlve mälestuste hulgas domineerivad sõjapao-pildid...

Kas oleks võimalik sellist eesliinile, esimese löögi alla sattumist vältida? Kardan, et see on raske, kui mitte võimatu. Oleme juba saanud USA klientriigiks, kuulume ka NATOsse, USA mõjusfääri. Sellest välja astuda ei saa. Kuid muuta saaks siiski suhtumisi, saaksime asju avameelselt arutada. Ja kui meenutada populaarseid Valdur Mikita mõtteid -- saame hoida metsa poole, minna metsa. Eemale suurriikide geopoliitilistest mängudest, vähemalt oma südames. Jätta sportlik kaasaelamine Ukraina praegustele liidritele, kelle tegelikku tausta ja taotlusi me ju ei tea. Kui parajasti ei saa olla iseseisev välispoliitikas, saab seda olla vaimus ja sobival hetkel, sobiva võimaluse tekkides ka saada iseseisvamaks poliitiliselt, liikuda tõeliselt vaba Eesti poole, eemale USA klientriigi staatusest.

Kord Siberis küsiti minult "Ты за кого болеешь?" Ma ei saanud aru, siis ütles mees, et tema "болеет за Киевское Динамо". Mina Kiievi Dünamo fänn ei ole...

P. S. Loen ajalehest artiklit sellest, kuidas Venemaalt kihutati minema tšerkessid. Genotsiid. Tükk ajalugu, ent ka tükk Vene-vastast propagandat. Sellest, mida tegid jänkid indiaanlastega või inglise kolonistid austraalia pärismaalastega, me lehest ei loe. Ikkagi on propaganda teadlik või alateadlik eesmärk näidata, kui halvad ja hirmsad olid Vene valitsejad läbi ajaloo. Sellist propagandat oleks küll targem tegemata jätta. 

mardi 13 mai 2014

Seven Deadly Sins and Economy

Our economy is based on the seven deadly sins: lust, gluttony, greed, lazyness, wrath, envy and pride. Each one of these sins sponsors and supports a branch of industry. We have many allegorical pictures of these deadly sins from the past, for example the famous painting by Hieronymus Bosch: http://www.wikipaintings.org/en/hieronymus-bosch/the-seven-deadly-sins-and-the-four-last-things-1485#supersized-artistPaintings-195443
Nowadays we could illustrate the deadly sins and their power over our economy with ads, e.g. an ad of fashionable clothing is a good illustration of what is called pride, an ad of an action game is a good illustration of what is called wrath, an ad of sweets or chips points to the sin of gluttony, etc. The main sin of our civilization is probably gluttony, the desire of getting more and more, an insatiable desire that is both satisfied and stimulated by the machinery of modern economy. We want this machinery to work more efficiently, to give us more and more things, more and more pleasure. If it slows a bit, we see this as a disaster. Now, Estonian economy doesn't grow any more, we are in a slump. perhaps it means we are not yet sinful enough. A virtuous person, an ideal Christian is an economic criminal: he consumes little, produces little, and gives things away without asking for pay.

mardi 6 mai 2014

An Old Poem


About forty years ago I wrote a poem. After the big changes in Europe after the collapse of the USSR I thought it had lost its actuality. Now I feel it hasn't. Plus cela change, plus cela reste la même chose




I READ YET ANOTHER POEM
describing how the end will come
with the nuclear holocaust. Suddenly
I felt very sure nothing such
will ever happen. There will be no big bang,
only some tiny ones perhaps. But surely
a long big whimper: Big powers
insulting one another, serious crises,
disarmament conferences in Geneva,
drug addicts in Washington, dissidents in Moscow,
hunger in Sahel, terrorism in the Middle East,
new cars, fashions and hits,
breakthroughs in computing and space technology,
more handicapped children and mentally disturbed people,
more revolutionary and ecological movements,
fewer trees, fewer birds and less time
to be aware of the high midsummer sky turning slowly
above you and around you and of the mild night breeze
touching gently your hair and stirring up
some strange feelings and childhood memories.

lundi 28 avril 2014

Julgeolek meie-vormis

Öeldakse, et MEIE võime end nüüd julgemalt tunda, sest Eesti pinnal on USA sõjaväeüksus. Mulle ei meeldi see enesekindel meie-vormis kõnelemine. MINA ei tunne end sugugi turvalisemalt kui enne nende ameerika poiste maabumist. Võibolla on muidki selliseid inimesi, kes meie-vormis rahvusliku hirmu või vaimustusega kaasa ei lähe.