mercredi 18 janvier 2017

Trump ütleb välja,

et mingit allianssi, sõjalist liitu pole enam olemas. Mõned Euroopa riigid on omaette liidus USAga.

Трумп высказался. Никакого военного аллианса нет, есть некоторые европейские государства, готовы быть союзниками США.


http://us11.campaign-archive1.com/?u=781d962e0d3dfabcf455f7eff&id=4915e9760f&e=fc373bbc02


vendredi 13 janvier 2017

Kas konfutsianistlik monarhia?


Kas demokraatia aeg ei hakka lihtsalt läbi saama? Ilusad sõnad demokraatiast, vabadusest, võrdõiguslikkusest, euroopalikest väärtustest jms. kõlavad aina õõnsamalt, võltsimalt. Ning inimestel näib kasvavat vajadus kindlama käe, isegi autoritaarsema valitsemise järele. Selge seegi, et aina keerulisemaks muutuvas maailmas ei saa rahvas enam riike, keerulisi ja teistega keerulisel kombel seotud süsteeme valitseda. Rahvas ei valitse, rahvast valitsetakse ilusate sõnadega, suurema palgaga, vaenlase kuju loomisega – reklaam ja propaganda on saavutanud enneolematu võimu meie üle. Liigume ka vähehaaval tagasi seisus-ühiskonna poole. See kõik ei ole vahest nii halb, kui arvame, demokraatia allakäigust kirjutas juba Plato ja võibolla see on paratamatu. Ent Euroopas ei ole hääd riigikorra mudelit, mille juurde tagasi minna. Euroopalikud monarhiad vaevalt oleksid praegustest demokraatiatest-postdemokraatiatest paremad ja tõhusamad, diktatuurid toetuvad liialt nõmedale populismile, rahvuslusele ja kõige enam – toorele jõule. Vahest oleks nüüd aeg vaadata Ida poole ja võtta mutatis mutandis üle Hiina süsteem, mis on seni maailmas olnud kõige edukam riigikord, ta on püsinud üle kahe tuhande aasta ja on viimasel ajal Hiinas uuesti ausse tõusnud. Hiina riigikord ei ole demokraatlik, riiki ei valitse rahvas, vaid selleks vastava hariduse saanud ja seda eksamitel ning praktikas tõestanud inimesed. Ent need inimesed ei päri oma ametit, vaid selle annavad neile nende võimed. Põhimõtteliselt võib kõrge õukondlase poeg eksamitel põruda ja vaese talupoja poeg tõusta karjääriredelil kõrgele. Muidugi oli ka Hiina ühiskonnas parasjagu korruptsiooni ja vaese lapse õppimisvõimalused palju viletsamad kui jõuka pere pojal. Kuid ka siin püüti õigluse poole ja mõnigi kord leidis andekas vaene poiss endale sponsorid, kellele hiljem tasus tänuvõla. Ma arvan, et ka meil, nii Eestis kui Euroopas tuleks riigiasju ajama lasta ainult neid inimesi, kellel on selleks piisav ettevalmistus. Kui keegi tahab saada parlamenti, mingu kursustele, õiendagu eksamid jurisprudentsis, majanduses, sotsioloogias, ajaloos ja võibolla veel milleski, sellise saadiku haridusmiinimumi koostamine pole eriti keeruline. Et rahva hääl valitsejateni jõuaks, võib luua mingi vahetevahel koos käiva kogu, analoogselt näiteks meie presidendi-valimiskogule. Ja kasutada sihikindlalt arvamusuuringuid. Riigil peaks olema ka kõrgem autoriteetne riigipää, võibolla oleks kõige parem, kui tal oleks aadlitiitel või midagi selletaolist. Riigipääl peaks olema volitus sekkuda rasketes olukordades, nii et tema otsus, tema sõna oleksid üle ka parlamendi otsustest. Ta oleks tavaliselt rohkem sümboolne president või kuningas, nagu enamikus riikides, ent mõnel otsustaval hetkel saaks temast põgusalt ainuvalitseja. Loomulikult teeks ta oma otsused kohustuslikult konsulteerides nõukojaga, kuhu kuuluks poliitikuharidusega ja poliitikukogemusega inimeste kõrval inimesi muudelt aladelt. Rahval on niisugust valitsejakuju tarvis, tema kehastab riiklust ja ajalugu paremini kui valitud, propaganda ja reklaamiga ametisse saanud riigipääd ja teised poliitikud. Eks maailm liigubki võibolla tasapisi tagasi monarhia poole, presidendivõim oli mõnda aega Bushide perekonna käes isegi Ameerikas, nii pole valitsevad dünastiad ainult emiraatide, Põhja-Korea ja Azerbaidžani eripära. Ent neilt pole meil midagi õppida, küll aga vanast Hiinast.

mercredi 11 janvier 2017

Pada ja katel

Artikkel prestiižsest USA poliitikaajakirjast. Kommentaarid peaaegu et ülearused.
Статья из престижного американского внешнеполитического журнала. Комментарии излишни.

https://foreignpolicy.com/2017/01/10/stealing-elections-is-all-in-the-game-russia-trump/?utm_source=Sailthru&utm_medium=email&utm_campaign=ed%20pix%20jan%2010&utm_term=%2AEditors%20Picks

mercredi 4 janvier 2017

Võrdõiguslikkus ka vanglatesse?!

Kui justiitsministeeriumi andmeid uskuda, oli Eestis 2017. aasta 1. jaanuariks 2839 vangi, neist 165 naist. Naisi seega umbes 17 protsenti. Suurbritannias on vangidest naisi alla 5 protsendi, Saksamaal umbes 6 protsenti. Nii võib Eesti siin olla teistele Euroopa maadele eeskujuks. Aga siingi on palju teha. Ei saa ju leppida sellega, et trellide taga istub nii vähe naisi või vastupidi -- nii palju mehi. Mida ette võtta? Kas panna vangi rohkem naisi või lasta rohkem mehi vabaks? See on mõtlemise koht.

lundi 2 janvier 2017

Kaasa lüüa Ameerika kodusõjas.

India erudiplomaat Bhadrakumar kirjutab lugemist väärt loo:

 http://www.atimes.com/obama-strikes-russia-get-trump/

Lugu on Ameerikas praegu käimas olevast külmast sõjast, mille eesliinil on vastamisi Obama ja Trumpi meeskonnad. Esimeses on üks agaramaid võitlejaid senaator MacCain, kes äsja käis külas ka Eestis. Tuleb meelde üks sarkastiline montaž senaatorist ja paikadest, kus tema külaskäigu järel läks tõsiseks löömaks -- Ukraina, Süüria. Unglücksrabe, ütlevad vist sakslased sellise mehe kohta. MacCain ajab agaralt oma asja, teeb kõik, et USAs endiselt peetaks Venemaad Ameerika kõige kurjemaks vaenlaseks, kelle vastu tuleb mobiliseerida kõik jõud ja aidata kõiki, kes Venemaad samamoodi oma põhivaenlaseks peavad. Ka uljad Eesti poisid. Aga kas ikka on õige senaatori sõjagaleeril sõudjaks kippuda? Vahest on targem oodata ja vaadata, mis tuuled Ameerikas ja siis ka mujal maailmas puhuma hakkavad, kui Trump presidendiks saab ja -- mine sa tea -- äkki otsustab Putiniga sõbralikud suhted sisse seada, leides, et Hiina on tõsisem ja ohtlikum vastane. Ja uued mõjusfääride piirid tõmmata. Lugeda on, et vana Kissinger on kampa võetud ja tema juba teeb plaani neist mõjusfääridest. Ei tahaks olla nende poiste ja tüdkukute nahas, kelle hommiku- ja õhtupalves on kindlasti küsitud Venemaale kaotust ja hukku. Riske peaks ikka oskama hajutada ja kõiki mune ei maksa ühte lahtisesse korvi panna, kui tuleb pikka ja pimedat teed käia.

vendredi 16 décembre 2016

Toona Ameerika kriisist

1999 käisin USAs, mis käigust sai kirjutatud raamat "Kevad kahel rannikul". See ilmus 2000. Raamatu lõpus kirjutan:


XX sajand läheb ajalukku kui Euroopa allakäigu ja Ameerika tõusu sajand. Kas sama tendents jätkub ka järgmise saja aasta jooksul? Või saab XXI sajandist Ameerika allkäigu sajand? Kui olen pessimistlikumas meeleolus, kangastub mulle must stsenaarium, mille vallandab suurem majanduskriis. Sellele järgneb depressioon, tööpuudus, mis teravdab rassilisi ja usulisi pingeid. Valitsevas kesk- ja ülemklassis kasvavad vastuolud, mille leppimatut teravust juba demonstreeris konservatiivsete vabariiklaste ristisõda Clintoni vastu. Impeachmenti-kriisi õppetund on see, et Ameerikat valitsev seltskond võib kergesti kaotada igasuguse ühtsuse ja jaguneda kahte teineteist vihkavasse ja hävitada soovivasse klanni. Kui nii juhtub, kaob ühtsus ka jõududes, kes praegu riigis korra ja julgeoleku suudavad tagada: lõhenevad nii politsei, rahvuskaart kui sõjavägi. Nende hooletuse tõttu, vahel aga võibolla ka nende soosingul tõusevad pinnale praegu põranda all vaikselt tegutsevad ja oma aega ootavad mustad jõud -- relvastatud sektandid, rassistid, puhtalt kriminaalsed rühmad ja mtmet muud mesti äärmuslased. Nende vastu relvastuvad omakorda vasakpoolsed ja vähemusrühmad. Ühed ja teised leiavad toetust välismaalt: seal on küllalt jõudusid, kes omades huvides on valmis sekkuma Ameerika asjadesse. Seda julgemini, mida suurematesse raskustesse Ühendriigid on sattunud.

vendredi 7 octobre 2016

Maaleht jäi ostmata

Tahtsin osta Kambja poest Maalehte, aga nägin, et esimesel lehel ilutseb I. Mangi suur pilt ja lehest võib lugeda horoskoopi, mis ta on meie uuele presidendile Kerstile teinud. Hakkas vastu, jätsin lehe ostmata. Aitab mulle astro-hirost! Ning sellest, et esimene pikk artikkel selles lehes on säärane jamps. Ja mõtlesin siis, et küll oleks tore, kui president samamoodi mõtleks ja tungivalt paluks, et teda astroloogiaga paari ei pandaks. Ikkagi teadlase koolitusega inimene.