vendredi 9 novembre 2018

Some pessimistic thoughts


The biggest danger to the world, to us all, is the degradation of Nature, of our planet. This process is, unfortunately, enhanced by two factors – the stupidity of American politics and, partly assisted by it, Islamic extremism. Both of them, sometimes even coordinating their efforts, are fighting against their imaginary enemies, be it Iran, Russia, China in the name of true religion, democracy, freedom, etc. Resources that could help us to combat climate change, pollution, deforestation, desertification, extermination of wildlife, are spent on arms race. Instead of explaining to people the importance of change of lifestyle in the face of imminent danger, they are inundated with propagandistic, often mythologizing small talk with its stereotypes of the battle between the forces of Good and Evil, the latter often represented by Putin. What we would need is something that did Churchill in June 1941, after Hitler invaded the USSR, declaring his full support to Stalin. America, the West should forget about the differences between itself, Russia and China, and join its forces against the real evil – the looming environmental crisis. Unfortunately, America, exporting its ideology, its life style, its religion, is doing much to deepen it. It's hard, nearly impossible to see here any chance of a radical positive change that could save our planet and ourselves. In theory, the right way of action would be do declare a state of ecological emergency in all countries and to mobilize all resources to combat pollution, over-consumption, demographic explosion, climate change, etc. It would also mean some changes to our understanding of international law, human rights, need of economic growth, national sovereignty and some other of our cherished ideas. Such a development seems at present absolutely utopian  

mardi 6 novembre 2018

Öko-sovetiseerumine kui võimalik pääsetee

Et päästa Maa loodusest, mis päästa annab ja nii ka inimeste võimalus siin planeedil omadega toime tulla, peaksime elatustasemelt --- sovetiseeruma. Elama umbes nii, nagu elasime enne kapitalismi võitu siin. Nõukogude Liit suunas lõviosa ressursse (10 – 20%) sõjavarustusse, inimestele tarbimiseks jäi napilt. Ent ka looduselt võeti vähe, sõjavägi metsa ja rohumaid eriti ei vajanud. Reostus oli kohalik, looduse ekspluateerimine palju väiksem kui praegu. Metsikut, hooldamata loodust oli ka Eestis palju rohkem, näiteks piiritsoonides.

Nüüd kulutame militaarsetel eesmärkidel paar protsenti oma eelarvest. Tarbimine ja looduse ekspluateerimine on kiiresti kasvanud. Mida rahaks annab teha, rahaks ka tehakse.

Aina selgemaks saab, et kui me oma planeedil elu ümber ei korralda, ressursside kulutamist majanduskasvuks, tootmise-tarbimise kasvuks radikaalselt ei piira, ootab meid ökokatastroof, kliimamuutus, uputused, orkaanid, veepinna tõus ja palju muud, millest on kirjutanud IPCC ja näiteks Rooma klubi. Pääs olekski tagasiminek Nõukogude elu juurde. Selle olulise vahega, et sõjakulutuste asemel suunaksime samaväärse osa oma ressurssidest, pingutustest looduskaitsesse. Seeasemel, et valmistuda võitluseks teiste riikide vastu, alustaksime võitlust planeeti ohustava elu, ideoloogia, poliitika, majanduse vastu. Elama peaksime palju kasinamalt kui praegu, umbes nii, nagu elasime N ajal. Sõitma rohkem bussidega, vähem reisima, elama väiksemates korterites, kasvatama ise omale aedvilja, pidama loomi, parandama vanu asju seeasemel, et neid ära visata. Jne. Jne. Poliitika ja ettevõtlus peaksid otsima viise, kuidas kasinamates oludes inimestel oleks võimalik hästi, väärikalt elada. Mis on täiesti võimalik.


Sõjaline konflikt „Ida” (Venemaa, Hiina, Iraan...) ja Lääne (USA, Euroliit...) vahel oleks sama jabur ja hukatuslik kui oli Esimene Maailmasõda, kus omavahel sõdisid samasse tsivilisatsiooniringi kuuluvad riigid, meeleheitlikult-propagandistlikult üles puhudes oma erinevusi. Nagu tihtipääle tehakse nüüd nii Idas kui Läänes.