Афганистан и вера в Америку

 У нас в Эстонии называют и, наверное, считают США нашим главным союзником и гарантом того, что Россия нас не атакует или не пытается втянуть нас в свою сферу влияния или даэе в свою империю. В свое время я писал о том, что в свое время тут считали подобным гарантом Великобританию, присутствие британского флота в Балтийском море. И что в один прекрасный день британский флот покинул Балтийское море. Писал и о том, как некоторые отчаянные вьетнамцы зацеплялись за вылетающие американские вертолеты, чтобы спастись от коммунистов. А за что зацепляться афганцам, которые привыкли жить в более свободном обществе, где играть на гармошке и посылать свою дочь в школу не преступление? За что зацепляться эстонским политикам и другим, которые привыкли верить в то, что Америка всегда с нами в противостоянии российской угрозе, когда в один прекрасный день в Вашингтоне сочтут, что лучше дать России возможности немножко расширить свою сферу влияния в Европе вместо ее дальнейшего проближения с Китаем? Что лучше все-таки Eurussia чем Chinorussia.

https://www.economist.com/leaders/2021/07/10/americas-longest-war-is-ending-in-crushing-defeat?utm_campaign=the-economist-today&utm_medium=newsletter&utm_source=salesforce-marketing-cloud&utm_term=2021-07-09&utm_content=article-link-1&etear=nl_today_1

Боязни восточноевропейских лидеров

Думаю, что, узнав об инциденте с самолетом Ryanair в Минске, в Кремле кое-кто выругался крепким матом. Опять этот сволочь Лукашенко! Что с ним делать? Хорошо было бы найти ему замену, но, как мы знаем, знакомый черт лучше незнакомого. Поведение Лукашенко для Москвы предсказуемо, но там нет уверенности в том, что мог бы предпринять его преемник. Может быть, пойдет путем трех прибалтийских стран и Украины, станет еще одним членом клуба антироссийских соседей России? Лукашенко понимает это, и со своей стороны пытается сохранить нынешнюю ситуацию, где России нет иного выбора, как поддерживать его. Не исключено, что угон самолета связан с боязнью Лукашенко, что предстоящая встреча Путина и Байдена может изменить обстановку и в восточной Европе, и некоем образом даже перестроить карту сфер интересов великих держав, прежде всего США и России. Такой перестройки боятся и яростно анти-российские страны Прибалтики и Польша, тут их интересы парадоксальным образом близки к интересам батьки Лукашенко. В эстонской прессе появилась статья, где Байден обвиняется в том, что он готов предать восточно-европейских союзников Америки Путину за какие-то встречные шаги. Вряд ли следует ждать от женевской встречи двух лидеров радикального изменения ситуации в мире, но не исключено, что некоторым восточноевропейским политикам придется пересмотреть свои позиции, выработанные и укрепленные в обстановке новой холодной войны. А некоторым из них – уйти со своих постов.''

В добавлeние. 

Меня удивляет то, что российские политики, включая министров, просто заискивают перед Лукашенко. Должно быть, теперь надежда сделать решаюший шаг в сторону объединенного государства РФ + БР их вдохновляет и заставляет забыть политическую корректность и просто приличие. Кажется, Лукашенко добился своего,  то есть обострения противостояния России с "Западом". Но сколько времени это может продолжаться? This is the question.

Teenida loodust

 Loodus on tänini teeninud inimest, olnud inimesele ressurss, keskkond. Nüüd on see viinud looduse kriisi, loodus, metsad, jõed, aasad, lilled, liblikad, mesilased -- kõik on ohus. Loodus ei lepi sellega enam, ta hakkab vastu. Näiteks viiruste abiga, kliimamuutusega, uputuste ja tulekahjudega. See on alles algus. Nüüd on aeg, mil inimene peab hakkama teenima loodust. Selleks on vaja paljud asjad ümber teha, ent ka ümber mõelda ja isegi nimetada. Loodust ei peaks kirjeldama nii suuresti inimhuvide keeles, vaid looduse enda keeles, mitte ressursikeskselt, vaid ökoloogiliselt. Looduses ei ole raieküpseid metsi, ei ole väheväärtuslikku puitu, ei ole tülikat võsa, ei ole umbrohtu. Selle asemel, et küsida, mis kasu saame metsast, järvest või aasast, tuleks küsida, mis kasu saavad mets, järv või aas meilt. Mida oleme teinud, et metsas või aasal taastada, suurendada liigirikkust, elurikkust. See on üks inimese ülesandeid siin maa pääl. Ja kui jätame selle unarusse, tabab meid looduse kättemaks. 

Metsaraie, ennekõike muidugi lageraie on ökotsiid, ühe ökosüsteemi või selle osa hävitamine, vahel saab loodus hakata seda ise uuendama, vahel rajatakse selle asemele puuistandus, puupõld. Sel juhul ei ole tegemist loodusliku ökosüsteemiga, vaid kunstliku kooslusega, nagu on murutraktoriga töödeldud muru või viljapõld. 

Veel. Meie "lemmikloomad" on enamuses kiskjad -- koerad ja kassid. Nii neid tuleks ka nimetada ja meeles pidada, et nende toit on suuresti teiste loomade liha. Ning koormab planeedi loodust. Kiskjateks sobib neid nimetadagi ja püüda hakkama saada ilma nendeta. Või vähemalt -- pidada kodus võimalikult väikest kiskjat. 

Me ehitame endale maju, ent need majad ei ole ainult meie elupaigaks. Sääl elavad veel linnud, hiired-rotid, nirgid, kärbid, putukad, ämblikud ja teised pisiolevused. Neist kõige halvemas olukorras on prasegu linnud. Uutes korralikes majades pole lindudel pesitsusvõimalusi. Pole õõsi, pragusid, avasid. Pole räästaaluseidki, kuhu pääsuke saaks pesa ehitada. Meie ehitajad ja arhitektid ei mõtle üldse lindudel. Ka majaomanikud enamasti mitte. Ometi ei ole raske luua lindudele -- varblastele, tihastele, linavästrikutele ja teistele pesapaiku. Tuulekasti võib teha augud, osa tuulekastis selkohal eraldada, nii et tekib väike pesakast. Majaseintele võib kinnitada pesakaste. Neidki võiks projekteerida, neile huvitavaid lahendusi leida arhitektid-disainerid. Võimalusi on palju. Meie majad ei pea olema saksaeestilikult siledad, korralikud, elutud. Kui loen tuulekaste tegeva firma reklaamist, et nende toode aitab kaitsta katust lindude ja putukate eest, on mul paha tunne. Kuidas ohustavad katust putukad? Tihased?

Oma üürikorteri rõduseinale kinnitasin pesakastikese. Selle vastu näib esialgu tõsist huvit tundvat sinitihane, üks meie kodulähedase looduse kõige ilusamaid linde. 

Minu riik ei ole siit maailmast

 Nii ütles Jeesus. Nii sellega on. Jeesuse sõnum, kristlik sõnum ei ole sõnum riikidest ja rahvastest, vaid sõnum inimestele. Sõnum ka sellest, et riigid ja rahvused ei ole nii olulised, kui on arvatud ja arvatakse. Ka Eesti iseseisvusel, riiklusel, rahvuslusel ei ole Jeesuse sõnumi valguses suuremat tähtsust. On seda vaid siis, kui iseseisvus aitab meil paremini jõuda selle sõnumi mõistmisele ja selle järgi eluoluliste otsuste tegemisele. Arusaamisele sellest, et oleme oma eluga, väärtustega, püüdlustega, ideaalidega, eluga valesse suunda läinud. Arusaamisele, kahetsusele, meeleparandusele. Arusaamisele sellestki, et meie ega kellegi riik pole siit maailmast. See riik on tõelisem kõigist olemasolevatest, on tõeriik. 

Poliitiline kultuur

Poliitiline kultuur algab säält, kus oponente, teiste vaadetega inimesi ei peeta vaenlasteks, nendega 

võib vaielda, kuid neid ei vihata. Rasketel aegadel arutatakse asju koos ja püütakse leida kompromisse.

Kõige suurem soov 80. sünnipäevaks

Domine Iesu Christe, Fili Dei, miserere mei, peccatoris.

Jeesus Kristus, Jumala poeg, halasta minu pääle. 

Господи, Иисусе Христе, Сыне Божий, помилуй мя, грешнаgo.

Rahulolematute mäss

 Minu nooruses õpetati meile marksistlikult, et kõigi ühiskonnaprotsesside alus on majandus. Tegelikult ei sündinud Oktoobrirevolutsioon vaeste ja ekspluateeritute vastuhakuna rikastele ja võimul olijatele, pigem oli siin liikumapanev jõud diskrimineeritud haritlaste-poolharitlaste püüd saavutada ühiskonnas positsioon, mida nad lugesid endale vääriliseks. Sellist positsiooni ei olnud paljudel vähemustel, näiteks juutidel. Proletaarlased oma jõududega ei oleks suutnud tsaarivõimu ja Ajutist Valitsust kukutada. Bolshevism on rahulolematu intelligentsi ideoloogia, kellest said vastuhaku organiseerijad ja juhid.

Midagi analoogset näeme praegu maailmas ja sellele on oma lähtekohast osutanud Vene-Ameerika ühiskonnateadlane Peter Turchin. Näiteid leiab küllaga äsjastest ajaloosündmustest mujal maailmas, ent ka meil. Bolshevikud seletasid, et "kodanlik demokraatia" on valskus, valimised on rahva petmine, kus vaid ühed ekspluataatorid astuvad teiste asemele. Midagi analoogset bolshevike võitluses selle kodanliku demokraatia vastu näeme Trumpi ja tema aatevendade võitluses selle vastu, mida nemad nimetavad "süvariigiks" -- deep state. Nii meilgi, kus eriti EKRE poolt kõlab tiraade süvariigi vastu, mille teenistuses nähakse olevat näiteks pressi jne. 

Tegelikult ei ole rahulolematus ainult nende privileeg, keda tavaliselt nimetame intelligentideks. Rahulolematus ulatub laiemale, võiksime ehk rääkida tüdimusest, igavusest, sellest, et demokraatlik riik oma keeruliste riigiasjadega, bürokraatiaga, peenelt välja töötatud kontrollisüsteemiga, uudistega, mis pole uudised, sündmustega, mis pole sündmused, valimistega, mis pole nagu päris valimised, hakkab inimesi tüütama. Inimene on juba selline, kes tahab vahel lihtsalt Midagi Muud. Keerab voodis teise külje, vahetab telekas kanalit, hääletab teise erakonna poolt... Nüüd on vaja inimesi, kes oma rahulolematuse kanaliseerivad sellesse, et kasutavad ära teiste rahulolematust, leiavad võimaluse kõnelda massidele arusaadavalt sellest, et on vaja Midagi Muud. Räägivad sellest, kui paha, ebaõiglane, rumal on praegune süsteem, sellest, kuidas seda tuleb radikaalselt muuta. Nende agiteerimiskeeles on palju vihkamist, viha õhutamist, viha õigustamist, legitimiseerimist. Paraku on inimestel vaja midagi-kedagi, keda vihata. Vajame teatud annuses viha, kui seda jääb väheks, muutume rahutuks, närviliseks. Ameerikas oli seda Trumpi pooldajatel, meil EKREl. Inglismaal õnnestus ühel seltskonnal leida inimeste rahulolematusele hää põhjendus. Sellest sündis Brexit, mille tegelikust tähendusest, tema majanduslik-legalistlikust poolest vaevalt keegi tema poolt hääletanu aru sai. Aga poliitikud, kes selle oma asjaks võtsid, said, mis tahtsid. 

Turchin ennustas, et 2020 tuleb suuri segadusi. Eks tuligi. COVID-it ta muidugi ei näinud ette. Võibolla COVID päästis praeguse süsteemi läänemaailmas, võibolla andis talle hingamisaega, võibolla aga andis veel ühe hoobi. Saame näha. Igatahes: the time is out of joints...

Muidugi, ega Trump, Boris Johnson ega Helmed ei aja ainult pada, ei luiska. Ei luisanud ju alati ka Lenin. Mis ta ütles I Ilmasõja ja Versailles' rahu kohta, milles on eos uus sõda, oli väga arukas. Viimati lugesin, mis ütles Mart Helme Putini kohta, kelles tema näeb tasakaaluhoidjat suure Venemaa keeruliste jõudude vahel. See on kõige mõistlikum hinnang Vene poliitikale ja Putinile, mis olen Eesti poliitikute suust kuulnud. Enamasti on Putin neile küll lihtlabane vaenlasekuju, kes on Venemaa tuksi keeranud ja muutnud ohuks kõigile lähemal ja kaugemal. Seegi on mulle mõnevõrra tuttav propaganda: minu nõukogulikus nooruses räägiti niimoodi Lääne liidritest. Tõepoolest, vahel mõned asjad korduvad tüütult, olgu et veidi teistes kostüümides.