Must luik ja geopoliitilised mängud

Solženitsõn kirjutas kord oma „Kirjas juhtidele:

Да растопись завтра только льды одной Антарктики и все мы превратимся в тонущее человечество, - и кому вы тогда будете тыкать в нос "классовую борьбу"?

Kui homme sulavad üksnes Antarktika jääd ja meist kõigist saab uppuv inimkond – kellele te siis leierdate „klassivõitlusest”.

Nüüd, rahutul ajal, mil palju räägitakse uuest külmast sõjast, Vene ohust või siis Gorbatšovist ja Putinist kui Lääne agentidest, Solženitsõnist kui äraandjast jne, tasuks seda meelde tuletada. Sest Antarktika jääd on hakanud kiiremini sulama. Võimul olijad aga on hõivatud geopoliitiliste mängudega, igal pool otsitakse ja leitakse süüdlasi, agente.

USA püüab konkurente senisest otsustavamalt kõrvale tõrjuda, saavutada ülemvõimu maailmas. Mängud ja mängureeglid on vanad, kasvanud on ainult panused ja mängijate hulk. 

Ent nüüd on toimumas midagi, mis võib pahupidi pöörata kõik, isegi lõpetada senised senisel kujul või isegi üldse. Nimelt on mängu otsustavalt sekkunud Loodus. Või, kui soovime, Jumal. Või Nassim Talebi Must Luik, Igal juhul on see sekkumine nii radikaalne, et ähvardab mängu täiesti segi lüüa või isegi lõpetada. Kui räägime Jumalast, siis võib tsiteerida ka Jumala Sõna:

 „Kui Issand nägi, et inimese kurjus maa peal
oli suur ja kõik ta südame mõtlemised iga päev üksnes kurjad,
 siis Issand kahetses, et ta inimese oli teinud
maa peale, ja ta süda valutas.” (1 Moos. 6: 5)

Tänapäevasemalt öeldes on inimsoo mängud, meie majanduslik ja poliitiline tegevus viinud selleni, et loodus, mille osa me tegelikult oleme ja millest sõltume, muutub kiiresti ja muutub sellises suunas, mis on meile ja paljudele elusolevustele ohtlik. Oleme jõudnud ökoloogilisse kriisi, meie majapidamine, ökonoomika,  on sattunud riidu looduse (või Jumala) majapidamisega, ökoloogiaga. Ning paraku ei saa meie maailma ja loodust, loodusseadusi endale meeldivas suunas muuta. Hääl juhul saame muuta iseend. Oma harjumusi, püüdlusi, väärtusi. Kui me seda ei suuda, ootab meid katastroof. Mille märgid on kiirenev ja kontrolli alt väljuv kliimamuutus, maa, vee ja õhu saastumine ja elurikkuse järsk kahanemine, liikide väljasuremine. Mis võib olla inimestele suuremgi oht kui kliimamuutus. Kui merede tõus uputab Pärnu ja Rail Balticu, mis võib juhtuda juba saja aasta pärast,

võime kolida kõrgemale, aga kui kaovad putukad, linnud ja põhjalikult muutub bakteri- ja vetikakooslused, ei ole ka meil erilist lootust. Mis tähendab seda, et peaksime end ja oma tegevust siin planeedil põhjalikult muutma. Muutma tsivilisatsiooni, ümber hindama oma väärtused, õigused ja võimalused. Ja lõpetama senised geopoliitilised mängud. Milleks paraku on vähe lootust. Pidu või kaklus katku ajal käib edasi.