Vana papa Janseni hümni on rummal laulda ja luke. Om aast ja arust. Vahtset ole-i vast vaija, a vanna võissi parembas tetä küll. Ma kõrra pruumse, panni eski aolehte, a vastakaija es ole joht. Mõtli, et ku inemise lugeva mu blogikest, sis peräkõrd om näid, kink meelest vast sünnüssi säänest teksti lauldaki. Ma pallo ümbre es tii, veedü inne kohendi.
Mu isamaa, mu õnn ja rõõm,
mu vanemate maa!
Ei sinust kaunimat küll eal
või leida laia ilma peal
ei armsamat kui oled sa
mu kallis isamaa!
Sa oled mind ju sünnitand
ja suureks kasvatand:
mul püsid meeles alati,
ma jään su lapseks surmani,
mul kurb on olla sinuta,
mu kallis isamaa!
Su üle taevas valvaku,
mu armas isamaa!
Ja päevapaiste hoidku sind,
mu sünnimaa, mu kodupind,
jää kestma sa, jää vabaks sa,
mu kallis isamaa!
mardi 26 octobre 2010
Inscription à :
Publier les commentaires (Atom)
Aucun commentaire:
Enregistrer un commentaire