Inimvaba Eesti poole

Viimasel aastakümnel on saanud selgeks, et pole valdkondi, kus masinad-robotid ei suudaks asendada inimest. Juba on ilmunud piloodita droonid, juhita autod, robotkelnerid ja robotlõbutüdrukud. Inimesi vajatakse aina vähem. Siin peab Eesti riik, kes on maailmas tuntud ja hinnatud oma julge innovaatilisusega, tegema julge sammu tulevikku ja rajama inimvaba riigi. Riigi, mis toimib täiuslikult ka ilma inimesteta. On selge, et tootmises ja teeninduses saame varsti inimesteta hakkama, ka kunstiloomingus ületab tehisintellekt varsti inimese loodu. Inimese ainsaks funktsiooniks jääb juba lähemas tulevikus vaid tarbimine. Ent ka siin on automaatikal oma sõna öelda. Tänapäeval valmistatakse ju tooted kindla kestvusajaga, nii pole raske näiteks toota riideid, mööblit, ent ka kompuutreid ja televiisoreid, mis teatud aja pärast kõrvaldatakse, suunatakse taaskasutusse ja asendatakse uutega. Ka toidu tootmisega alates taime- ja loomakasvatusest, loomade tapmisest ja liha töötlemisest kuni toidujäätmete utiliseerimiseni,, sh. komposteerimiseni saavad robotid kahtlemata suurepäraselt hakkama. Inimese võib siis riigi majandusest ja muust elust lihtsalt kõrvale jätta. Nii ei sõltu riigi majandus ja poliitika enam inimeste tujudest, emotsioonidest ja lihtsalt inimlikust rumalusest. Selline inimvaba Eesti riik saavutab kindlasti suurepäraseid tulemusi, tema majandus puhkeb õitsele, SKP tõuseb plahvatuslikult ja Eestist saab hiilgav eeskuju teistele riikidele. Võib küsida, mis saab siis inimestest, Eesti kodanikest ja elanikest. See selgub muidugi tulevikus. Kindlasti ei saa inimvabast Eestist ebahumaanne riik. Riigil, mis ei vaja inimesi, pole siiski õigust inimesi likvideerida. Arvatavasti saavad inimestest Eestis ja mujal riigi lemmikud, analoogselt meie lemmikutele – koertele ja kassidele, kes tunnevad üksteisest, oma olemasolust rõõmu ja saavad endale mingi osa riigi poolt külluses toodetud materiaalsetest ja vaimsetest väärtustest. Suure osa oma ajast veedavad need lemmikinimesed arvatavasti virtuaalses tõeluses. Pole võimatu, et tehnoloogia arenedes saab võimalikuks inimesed ka päriselt virtuaalsesse tõelusse ümber suunata, viia meie teadvus kompuutritesse, kaotades niiviisi vahe loomuliku ja tehisintellekti vahel. 

Repinski hübriidsõdalastest kitsed

Minister Repinski kiirest ja ootamatust lahkumisest on kirjutatud mõndagi, kuid selle tegelik põhjus on seni üldsusele teadmata. Samuel Kirotajal on õnnestunud selle jälile saada. Asi on tegelikult päris lihtne. Repinski kitsefarmis oli osa kitsi ja sokkusid tegelikult hästi maskeeritud Vene hübriidsõdalased, kes Putini korralduse pääle oleks kohe valmis olnud liikuma Toompea pääle. Asjale aga saadi jälile. See juhtus parasjagu pikantsel moel. Nimelt oli üks Eesti salateenistuse eriti salajase rühma liige, kes kitsefarmi läheduses liikus, kaua aega elanud ilma naiseta, kes ta maha jättis. Pärast pikemat kõhklust otsustas ta oma seksuaalseid vajadusi rahuldada kitse abil. Mehe jahmatus oli aga suur, kui kits hakkas temaga rääkima vene keeles, kasutades teatud kolmesõnalisi väljendeid. Mehel õnnestus kiiresti põgeneda, muidu oleks hübriidsõdalane temaga arveid õiendanud. Pärast nimetatu sündmust lahkusid kitsedeks maskeerunud hübriidsõdalased kiiresti farmist. Nende edasine saatus pole selge, on kahtlusi, et nad maskeerusid ilvesteks ja huntideks ning viibivad endiselt kuskil Põhja-Eesti metsades. Selge on aga see, et minister Repinski pidi ameti maha panema.

Euroopasse kastisüsteem

Samuel Kirotajal on õnnestunud välja uurida, et üks Euroopa Komisjoni salajane allkomisjon on välja töötanud abinõude plaani India kastisüsteemi ületoomiseks ja kehtestamiseks Euroopa Liidus. Selles küsimuses on range saladuskatte all tehtud koostööd ka Venemaaga, kus analoogsed ideed on üsna populaarsed. Kastisüsteem tähendab mingil määral tagasipöördumist varasema seisusliku ühiskonna poole. Endised aadlikud kuuluvad mõnede eranditega automaatselt kõrgemasse, brahmiinide kasti, kuhu võetakse ka kõrgesti haritud, vähemalt doktorikraadiga intelligente ja auhinnatud kunstiinimesi. Arivallas edukad ja rikkad ettevõtjad brahmiinideks ei saa, nemad kuuluvad vaišjade hulka, sõjaväelased on kšatrijad ja lihttöölised šudrad. Sportlasedki kuuluvad kšatrijate hulka, brahmiinideks nad ei saa. Immigrandid jäävad kuni täieliku integreerumiseni väljapoole kastisüsteemi. Kasti kuulub inimene esiteks päritolu teiseks IQ ja kolmandaks saavutuste järgi -- nagu juba nimetatud, saab kõrge rahvusvahelise auhinna võitnud muusik või kirjanik brahmiiniks. Vääritult käitunud, ennekõike kuriteos süüdi jäänud brahmiin arvatakse kastist välja. Vangid ei kuulu ühtegi kasti. Igas kastis on omad astmed, mis lubavad inimesel tõusta madalamalt kõrgemale. Selkombel püütakse kastisüsteemi ühildada aadlitiitlite ja teenistusastmetega, millest on juba juttu olnud. Sisse kavatsetakse viia ka hiinapärane eksamisüsteem, mis annab inimese karjäärile kindlamad kriteeriumid. Teatud ametitesse on lubatud võtta ainult teatud kasti kuuluvaid inimesi.

Kui nimetatud salakomisjoni tegevusest said teada Eesti poliitikud, algas nende hulgas tõsine konkurents. Kõrvaltvaatajale arusaamatuks jäänud konfliktid reformierakonnas ja keskerakonnas sündisid sellest, et mõlema erakonna poliitikud ei suutnud leppida kokku selles, kes neist saab kõrgemad aadlitiitlid. Ning nagu mõnigi kord, juhtus ka siin, et teenekad vanameistrid Edgar Savisaar ja Siim Kallas, kes olid kindlad, et pärivad markiitiitli, jäid võimuvõitluses alla noorematele. Nüüd tuleb neil ilmselt leppida krahvi või isegi ainult paruni tiitlitega, kuigi võimalus tõusta on siiski olemas. Poliitikud kuuluvad põhimõtteliselt kšatrijate hulka, kõige teenekamad neist aga, nagu nimetasime, võivad pärida aadlitiitli ja saada brahmiinideks, nagu eelpoolnimetatud.

Ka kunst vajab toimetajaid

Riigikogus ja Kultuuriministeeriumis tegeldakse praegu kunstitoimetajate küsimusega. Nimelt on aeg ammu küps selleks, et kõrvaldada ebakõla kirjanduse ja muude trükiste ja kunstitoodete vahel. Iga vähegi korralik kirjastus kasutab toimetajate teenust ja peaaegu igal raamatul on mainitud toimetaja, vahel eraldi ka keeletoimetaja nimi. Nii on kirjanike ja ajakirjanike, nagu ka kõigi avalikus sõnas esinevate kodanike keelekasutus selgelt muutunud korrektsemaks ja ka üldsuse keeleteadlikkus tõusnud. Samal ajal aga pannakse näitustel välja, müüakse poodides ja eksponeeritakse avalikus ruumis, nagu ka kodudes, kunstiteoseid, millega ei ole tegelnud ükski kompetentne toimetaja ja milles esineb tõsiseid vigu. See olukord ei tohi kesta. Plaanis on vastu võtta seadus, mis lubab avalikus ruumis eksponeerida ainult toimetatud kunstiteoseid, sama kehtib ka kunstiteoste kohta, mis on ostu-müügitehingute objektideks. Toimetajad parandavad koos kunstnikuga teoses esinevaid vigu ja signeerivad teose koos kunstnikuga. Nende volituste piirid ja õigused määratakse seadusandlikus korras. Kunstitoimetajateks saavad loomulikult vaid kunstiharidusega inimesed. Kunstitoimetajate töölevõtmine loob neile hulgaliselt uusi töökohti, tõstab avalikus ruumis olevate taieste kunstilist taset ja tõstab publiku kunstiteadlikkust.  

Eesti suurvürstiriigiks

Samuel Kirotaja sai seekord eriti usaldusväärsest allikast teada, et Trump ongi tegelikult teatud mõttes Vene agent. Kuid mitte praeguse Kremli või Putini oma, kuigi selge pole seegi, kas Kreml ja Putin on päriselt need, kelleks neid peame. Trump on Vene vabamüürlaste agent, kes peab aitama Venemaal taastada ajalooline järjepidevus, st. Vene impeerium. Trumpi võlus impeeriumi juures see, et inimesed kuulusid kindlalt seisustesse, olid aadlikud, vaimulikud, linnakodanikud ja maarahvas. Aga veel rohkem meeldisid Trumpile Vene vanad teenistusastmed kantslerist kolleegiumiassessorini. Kui ta neist kuulis, õppis ta isegi ära venekeelsed tiitlid ja vahel pomises neid omaette: vaše võsokoprevoshoditelstvo, vaše prevoshoditelstvo, vaše vysokoblagorodie, vaše sijatelstvo, vysokorodie... Tema suur unistus on muuta demokraatlik-plebeilik USA endise Venemaa taoliseks impeeriumiks, kus igaüks teaks oma kohta. Trumpi, esialgu küll vaid tema kitsale tutvusringile avaldatud põhimõte on „Kõik võim aristokraatidele”. Nii ongi Trump sõlminud sidemed nende jõududega Venemaal ja Hiinas, kes taotlevad sama. Koos plaanib ta oma liitlastega maailma ümbertegemist, millest juba juttu oli. Lühidalt tähendaks see enamvähem 1914. aasta piiride taastamist, planeedi jaotamist impeeriumide vahel. Eesti peab siis loomulikult kuuluma Vene impeeriumi. Siin taotlevad vabamüürlased siiski kompromissi, kunagised Eestimaa ja Liivimaa kubermangud taastatakse, kuid Liivimaa jaotatakse Eesti ja Läti Liivimaaks. Eesti Liivimaa päälinnaks saab Tartu, Eestimaa päälinnaks Tallinn. Mõlemad kubermangud kuuluvad Loode-Vene suurvürstiriigi koosseisu. Suurvürst on loomulikult Vene tsaar, kelleks, kui praegused arengud jätkuvad, saab tõenäolikult Vladimir Žirinovski. Tema asemikuks on regent, kes resideerib vaheldumisi Tallinnas ja Tartus. Taastatud auastmete järgi on regent kantsleri astmes ja teda tuleb tituleerida „vaše võsokoprevoshoditelstvo”. Kui tsaariks saab Žirinovski, saab eesti keel tõenäolikult Venemaal teiseks riigikeeleks või vähemalt saab kõrge ametliku staatuse, nagu omal ajal prantsuse ja saksa keel. Osa eesti eliiti võetakse Vene tsaari õukonda ja nad saavad sääl mõjukateks isikuteks nagu esimesel tsaariajal baltisakslased.

Loomukult on osa meie valitsusringkondade liikmetest, ennekõike vabamüürlased nende hulgas, neist plaanidest informeeritud ja valmistuvad igaks juhuks ette seks puhuks, kui kubermangud ja suurvürstiriik peaksid teoks saama. Ei ole kindlaid andmeid sellest, kes võiks saada regendiks, kandidaate on mitmeid. Uus omavalitsusreform on tegelikult samm kubermangude taastamise poole. Sellega reformiga koos koostatakse kinniste uste taga kooskõlastatult Vene vabamüürlastega plaani seisuste ja auastmete kehtestamiseks, millest Eesti eliit on väga huvitatud. Vene tiitlite kõrval tuleb kasutusse võtta eestikeelsed, vastav nomenklatuur pole veel päriselt välja töötatud. Ent on kuulda, et Toompeal, ja Kadriorus arutavad ametnikud juba oma tulevasi auastmeid ja harjutavad kõnetama üksteist „Teie ausus, Teie kõrgeausus, Teie hiilgus” jne. Soovime neile selleks jõudu ja edu.

Tööots Ilvesele

Samuel Kirotajani jõudis info, et pärast Trumpi ja Ilvese salakohtumist oli Trump peagi Ilvesele helistanud ja öelnud: „Hi, Tom, I have a job for you!” Et tal, Trumpil, on Ilvese jaoks tööots. Nimelt kammerteenri tööots. Melania oli meeste salvestatud kohtumist vaadanud ja öelnud, et see poiss (st Ilves) talle meeldib, oskab nii kenasti kummardada. Mis palka Trump Ilvesele pakkus, ei ole teada, aga Ilves oli kohmetult vastanud, et ta ei tea, tal naine ja laps ja pärast rasket presidenditööd vaja puhata ka. Trump öelnud, et küll naise jaoks on ka koht olemas, esialgu võib kasvõi köögitüdrukuks hakata, kui tahab. Aga parem kasvatagu last ja mõnulegu niisama New Yorgis. Ilves palunud mõtlemisaega. Tal nimelt veel üks tööots soolas. Senaator McCain kutsunud teda Venemaa eksperdina ühte ajutrusti, kus töötatakse välja meetmeid Venemaa maailmavallutamisplaanide vastu. Ilves oli McCainile ka kostnud, et ta ei tea, et tal naine ja laps ja ta ei oska vene keelt. McCain öelnud, et see ongi hää. Vene keelt oskav inimene langeb liiga kergesti Vene propaganda küüsi. Olevat andmeid, et vene keeles on olemas mingid salakoodid, mis inimese psüühikat teatud suunas mõjutavad. Igal juhul saab inimene, kes vene keelt ei oska, Venemaast ja tema poliitikast objektiivsema pildi. Siin palunud Ilves ka mõtlemisaega ja arvatavasti mõtleb veel praegugi.

Loss Šotimaal

Samuel Kirotaja uusi avastusi.

Kui Trumpi valimisega sai reaalseks võimalus, et USA ja Venemaa suhted paranevad, otsustati Eesti valitsusringkondades Trumpiga ühendust võtta ja talle selgitada, mida tähendab Vene oht. Seda läkitati avalikkusele teadmata tegema ekspresident Ilves. Ilves kohtuski Trumpiga. Nende kohtumine on salvestatud. Avaldame siin selle lühida kokkuvõtte.

Ilves tutvustab end: ta oli Eesti Vabariigi president. Trump küsib, kus see Eesti on. Nagu oleks kuulnud. Pealinn oli vist Riia. Ilves seletab, et Eesti on Soomest lõunas ja Riia on Läti pealinn, Läti on meie lõunanaaber. Eesti pealinn on Tallinn. Ilves hakkab Trumpile rääkima Eesti 5000 aasta vanusest ajaloost. Trump haigutab. Siis katkestab Ilvest ja küsib, mida ta pääle Eesti ajaloo veel talle rääkida tahtis. Ilves ütleb, et tahtis rääkida Venemaast. Trump naerab: kõik muudkui räägivad Venemaast, mis selle Venemaaga siis ometi lahti on. Ilves ütleb, et Venemaa kiusab teisi. Trump ütleb, et ärgu siis lasku kiusata. Ilves ütleb, et Ameerika on Eesti liitlane ja Eesti loodab Ameerika pääle. Trump ütleb, et maailm on täis riike ja riigikesi, kes kõik loodavad Ameerika pääle, nüüd on aeg selle jamaga lõpetada. Ilves ütleb, et Ameerika ise on, alates president Wilsonist, aidanud rahvustel end ise määrata. Trump ütleb, et see oli tolle Wilsoni või Willemsoni suur lollus. Nüüd on maailmas vist paarsada riiki ja ükski kurat ei suuda enam nendega suhteid pidada ja nende konflikte lahendada. Aeg on sellega lõpetada. Ameerikal läheb röögatu kalliks pidada sadu saatkondi ja baase igal pool üle ilma. Temal, Trumpil on plaan Ameerika riigi kulutusi otsustavalt vähendada. Selleks tuleb maailm ümber teha, ratsionaliseerida. Sadade riikide-riigikeste, igasugu Burkinate, Eestite, Maldiivide ja Kiribatide asemel jääb ehk tosinkond või isegi vähem suurt riiki, kellega Ameerika siis suhteid peab. Umbes nagu sada aastat tagasi. Ilvese suunurgad vajuvad alla, ta ütleb, et Eesti rahvas, ühegi väikese või suure riigi rahvas ei ole sellise liitmisega nõus. Trump kostab, et aitab igalt mutukalt nõuküsimisest, nii ongi maailm peaaegu hukka aetud. Ameerika vajab ratsionaalsemat maailma ja teeb selle ära. Ja Eesti ühendatakse vist Euroopaga või Venemaaga. Tal pole kaarti silma ees, peab pojalt küsima, see käib koolis ja tunneb kaarti. Ilves teatab, et eestlased on kaks korda end vabaks võidelnud Vene võimu alt ja ei lepi sellega kunagi. Trump kostab, et see on romantika ja talle see huvi ei paku. Tegelikult on väikeriigid eliidi projekt, kus auahned inimesed saavad endale presidentide, ministrite, ülemjuhatajate, kindral-admiralide jms tiitlid. Temal, Trumpil on plaan ka eliitide jaoks. Igale kaotatud väikeriigi valitsusele ja teistele tähtsatele tegelastele ostab ta Šotimaal lossi, paigutab nad sinna elama ja maksab korralikku pensionit. Iga loss saab siis selle ärakaotatud riigi endiste valitsejate pärisomandiks, neile jäävad alles tiitlid ja väike ihukaitsevägi auvahtkondadeks ja paraadideks. Ilves teeb suu lahti, aga ei ütle midagi. Trump vaatab kella ja ütleb, et tema aeg on läbi. Ilves tõuseb, jätab hüvasti ja lahkub.

Toompeal otsustatakse saata Šotimaale inkognito väike delegatsioon uurima kohalikke olusid, eriti losse.

Veel valitsuse põgenemisplaanidest

Samuel Kirotajalt veel:

Puhuks, kui Vene hübriidsõdalastel õnnestub Rail Balticut oluliselt kahjustada ja valitsuse põgenemist sellel takistada, on valitsusel olemas veel üks plaan, mida võibolla nimetatakse plaaniks C. Siin nähakse ette just võimalust, et olukord RB-l ei luba valitsusrongil seda mööda lõunasse tõtata. Kuna meretee ja õhutee on ohtlikud, eks mäletame, kuidas 1940 aastal punalennuk lasi alla Soome lennuki „Kaleva”, millel toimetati Tallinnast Soome saladokumente. Jääb üle maatee. Siin aga peavad valitsuse liikmed ja teised riigile olulised isikud liikuma nii, et neid ära ei tuntaks ja kinni ei võetaks. Nii ongi meie salateenistusel välja töötatud mitu varianti. Ühes kehastuvad president, ministrid ja teised ümber rändmuusikuteks ja/või rändteatritrupiks, võimalik on ka variant, kus nad esinevad, st. reisivad tsirkuseartistidena. Kui plaan B näeb ette, et valitsuse kohad võtavad sisse selleks koolitatud näitlejad, siis plaanis C sünnib vastupidine. Seks puhuks käib juba nüüd koolitus, kus valitsusliikmeid ja teisi valmistatakse ette mängima näitlejate, muusikute või tsirkuseartistide rolli. See, mis näidendit nad peaksid esitama, kui selleks tuleb vajadus, ei ole veel kindel. Niisama on veel lahtine, mis instrumente nad peaksid mängima, kui olud nõuavad esinemist rändmuusikutena. Ilmselt saab Jüri Ratas endale kontrabassi, president Kaljulaid mängib harfi, Kadri Simson klarnetit ja Andres Anvelt trumme. Ülejäänute osas pole meil andmeid, võimalikud on mitmed variandid. Igatahes on puhuks, kui asjaosalistel ei õnnestu ajaloo käigu kiirenemise tõttu pillimängu päriselt selgeks saada, ette nähtud peita instrumentidesse seadmed, mis omavahel sünkroniseeritult esitavad vajalikud palad, ilma et pilli käsitsev isik peaks seda veatult mängida suutma. Kui valitsus ja juurdekuuluvad isikud peavad teel maapakku kehastuma tsirkuseartistideks, on samuti veel ebaselge, kes mida peaks tegema. On andmeid, et peaminister Ratas soovib tingimata esineda klounina ja Kadri Simson õpib köietantsu, president Kaljulaid kunstratsutamist ja Margus Tsahkna mõõganeelamist. On ka variant, et põgenemisel jagunetakse väiksemateks rühmadeks ja iga rühm esineb siis eri rollides. Valtsusest saab näiteks tsirkus, president ja tema kantselei hakkavad rändmuusikuteks ja Riigikogu olulisemad tegelased näitlejateks.