Kaasa lüüa Ameerika kodusõjas.

India erudiplomaat Bhadrakumar kirjutab lugemist väärt loo:

 http://www.atimes.com/obama-strikes-russia-get-trump/

Lugu on Ameerikas praegu käimas olevast külmast sõjast, mille eesliinil on vastamisi Obama ja Trumpi meeskonnad. Esimeses on üks agaramaid võitlejaid senaator MacCain, kes äsja käis külas ka Eestis. Tuleb meelde üks sarkastiline montaž senaatorist ja paikadest, kus tema külaskäigu järel läks tõsiseks löömaks -- Ukraina, Süüria. Unglücksrabe, ütlevad vist sakslased sellise mehe kohta. MacCain ajab agaralt oma asja, teeb kõik, et USAs endiselt peetaks Venemaad Ameerika kõige kurjemaks vaenlaseks, kelle vastu tuleb mobiliseerida kõik jõud ja aidata kõiki, kes Venemaad samamoodi oma põhivaenlaseks peavad. Ka uljad Eesti poisid. Aga kas ikka on õige senaatori sõjagaleeril sõudjaks kippuda? Vahest on targem oodata ja vaadata, mis tuuled Ameerikas ja siis ka mujal maailmas puhuma hakkavad, kui Trump presidendiks saab ja -- mine sa tea -- äkki otsustab Putiniga sõbralikud suhted sisse seada, leides, et Hiina on tõsisem ja ohtlikum vastane. Ja uued mõjusfääride piirid tõmmata. Lugeda on, et vana Kissinger on kampa võetud ja tema juba teeb plaani neist mõjusfääridest. Ei tahaks olla nende poiste ja tüdkukute nahas, kelle hommiku- ja õhtupalves on kindlasti küsitud Venemaale kaotust ja hukku. Riske peaks ikka oskama hajutada ja kõiki mune ei maksa ühte lahtisesse korvi panna, kui tuleb pikka ja pimedat teed käia.