Mõni mõtleb pääga, mõni ...

Mul oli väga hää meel lugeda Saksamaa välisministri Frank-Walter Steinmeieri sõnavõttu, kus ta arvas NATO lakkamatutest manöövritest siin kandis sama, mis mina. Steinmeieri kõige karmim ütlus oli: "Was wir jetzt nicht tun sollten, ist durch lautes Säbelrasseln und Kriegsgeheul die Lage weiter anzuheizen" -- See, mida me praegu mitte tegema ei peaks, on valju mõõgatäristamise ja sõjakisaga olukorda veel enam üles kütta. Nii ongi. Meil oskas spordiajakirjanik Roosna oma arvamuse naabermaast võtta kokku leheloo päälkirjas "Venemaa mõistab ainult ühte keelt. Jalaga-tagumikku-keelt." Vägev üldistus. Ühe päälkirjaga Venemaa paika pandud. Ainult et vägisi kipub tulema mõte, et kui Saksa diplomaatia juht mõtleb pääga, siis mõni ajakirjanik ühe teise kohaga, mida ta ka mainimata ei jäta, sobigu see või ei. Muidugi võeti ja võetakse Steinmeieri sõnad meil, kus mõõgatäristamine ja unistus Venemaale jalaga... on saanud meie hommiku- ja õhtupalve aseaineks, vastu ulgumise ja hammaste kiristamisega. Aga ehk on tervel mõistuselgi Ida-Euroopas veel paigake ja võimalus end kuuldavale tuua. Ja panna inimesed mõtlema sellele, et Eesti ja Eesti rahvas ei elaks üle veel üht sõda, üht ränka konflikti. Ja mõõgatäristamine ja sõjakisa ei pruugi sõjavõimalust meist eemal hoida, vaid tuua meid veel üheks ohvriks Ameerika geopoliitilises mängus. Oma iseseisvuse oleme juba käest andnud, vähemalt alates Iraagi sõja eelmängust 2003, kas järgmisena oleme valmis ära andma oma elu ühe ookeanitaguse suurriigi huvide nimel?