Vabadus ja vägivald

Läänemaailma suur eksitus on usk sellesse, et inimloomuses pole kurjust, et inimesed on õnnelikud, kui neile anda vabadus, võrdsus ja vendlus. Ei ole. Paljusid imestab Islamiriigi julmus, vangide metsik hukkamine, mitte-muslimite tapmine, orjadeks muutmine... Olen aru saanud, et tegelikult tähendab vabadus suurele hulgale inimestele ennekõike võimu, võim aga on võimalus teiste kallal vägivalda kasutada. See vägivald võib olla leebem või jõhkram, suurte muutuste, revolutsioonide, sõdade ajal võtab vägivald eriti jõhkra kuju. Ja kardan, et mida enam jutlustame ja usume liberaalsust, sallivust, poliitkorrektsust, seda jõledam võib olla järgmine pööre, järgmine revolutsioon. Islamiriigi poolt toime pandu on võibolla eelmäng millelegi hoopis hirmsamale, mille esimesi virvendusi Euroopas ja Põhja-Ameerikas juba näeme. Ka selletõttu tundub mulle, et siin on Lääs ja Venemaa ühes paadis ning nad peaksid omavahelise konflikti kiiresti lahendama. Venevastasus on lihtsalt rumal ja lühinägelik. Venemaad läheb meilgi liitlasena vaja ja väga võimalik, et hoopis varem, kui oskame arvata.