Sitahais on sotsiaalne konstrukt

Suhtumine sellesse, mida nimetame haisuks, olgu see raipehais või sitahais, on üks veel kõigutamata sotsiaalsetest konstruktidest. Varasest lapsepõlvest sisendatakse meile, et kaka on pähh, et surnud hiir on pähh jne. Nii harjubki inimene pidama mõningaid lõhnu haisudeks, teisi lõhnadeks või aroomideks. Ning usutakse, et selline suhtumine on inimesele kaasa sündinud. Kuidas see saab nii olla, kui isegi see, kas tuntakse end mehe, naise või kellegi-millegi muuna, on sotsiaalne konstrukt. Nii ongi viimane aeg saada lahti põlastavast suhtumisest sellesse, mida nimetame haisuks. Sellega peab alustama maast madalast, Näitama lapsele, et tema mähkmetest või potist tulev lõhn ei ole midagi vastikut, vaid võib olla täiesti meeldiv. Nii teeme suure sammu edasi uue vaba inimese kasvatamise teel. Ning sellega aitame kaasa ka ühe kõige põlatuma-diskrimineerituma vähemuse -- uriinijoojate ja koprofaagide emantsipatsioonile.