Vene valitsus tagurpidi tagasi

The Guardianist loeme artiklit päälkirjaga "Estonia: the country using tech to rebrand itself as the anti-Russia", kus refereeritakse president Ilvese ideid selle kohta, kuidas väikest Eestit suureks teha. Tüüpiline: kõik meil toimuv sõltub nüüd aina enam Venemaast. Eestist peaks saama anti-Venemaa. Poliitikud ja politseinikud võitlevad Vene agentidega, mõjuagentidega ja "kasulike idiootidega", kes leiavad Venemaas midagi positiivset. Ja sõjamehed unistavad NATO, st. USA vägedest Eesti pinnal. Ja kõik muretsevad Vene propaganda ja salateenistuste enneolematult vägeva mõju pärast: olevat ju venelased suutnud mõjutada hollandlasi hääletama Ukraina ja EL lepingute vastu, Putin olevat immutanud Euroopasse oma spetsnazi, kes juhivad mingit karate-klubide võrku ja on Kremli käsu pääle kohe valmis oma võitluskunstide abil Euroopat vallutama. Sven Mikser peab EKRE kõige suuremaks patuks seda, et oma EL-vastasusega teenib ta Venemaa huvisid. EKRE kui Kremli mõjuagent...
Kas keegi ei tule mõttele, et selline aina hüsteerilisem ülevõimendatud kontrapropaganda võib inimesi hakata mõjutama vastupidiselt oodatule -- tekitada justnimelt seda kardetud positiivset suhtumist Venemaasse, tülpimust igapäevasest Vene-vastasest, sageli üpris tobedast retoorikast? Oli ju nõukogude propagandalgi taotletule vastupidine mõju. Mis saab, kui inimesed satuvad lugema Vene allikatest, isegi kirutud Russia Today'st midagi tasakaalukamat ja asjalikumat kui meie (kontra)propagandaartiklitest? Või kui nad avastavad, et Vene pressis on midagi, mida meil pole, nimelt kainet ja kainelt kriitilist Venemaa ja maailmapoliitika analüüsi, nagu näiteks veebisaidil http://eng.globalaffairs.ru/?