Kaarel Leetberg

Oli ka selline keelemees, nüüd kahjuks peaagu ununud. Oli Aaviku oponent, teooria mõttes nägi keeles loomulikku, "orgaanilist" nähtust, mis muutub, aga mida ei tasu uisapäisa muutma-uuendama hakata. Leetbergile on kõne, Saussure'i parole kõigetähtsam, keel - langue - muutub kõne kaudu. Leetberg rõhutab ka rikkumata keeletunde tähtsust. 

Äpardanud keeleuuendus, Rakvere 1927:

lk. 41. Kas võib ülepea keelt parandada nõnda kui meil parandada tahetakse? Kas ei ole mitte, nagu mujal nõnda siin ka, lugu nõnda, et orgaanilise asja mekaaniline parandamine võib ainult rikkumine olla. 

lk. 42. Kui kasutame wägisi keelevastast sõna ehk ütlemist, wägistame oma paremat tundmust ja sellega "tundmus läheb tuimaks".

lk. 46. Olen iseäranis kaks korda imeks pannud, kui edewad meil ollakse keelelisi uuendusi wastu wõtma.

lk. 47. ...Uulitsa ümberristumise [tänavaks] tõsine põhjus ka ei olnud mitte õrn rahvuslik tundmus, waid oli see - ütleme - madal meel, mis iseenast ei julge täiewäärtuslikuks pidada ja arvab, et see tõsine hea peab ikka teine olema kui see, mis temal on. See on see sama meel, mis enne tegi kadakasaksu, nüüd võib teha ka kadakaeestlasi.

[Kadakaeestlased ... ütleksin, et käib suurepäraselt meie taristlaste, teavitajate, nõustajate jt. kohta]

lk. 51. Kui tahame head keelt saada, siis peame seda keelt, mis meil on, hästi rääkima, igaüks oma isikliku tundmuse järel hästi, nõnda kui tema igal üksikul korral tunneb hea ja õige olema. Peame ekslikuks tunnistama selle seisukoha, et keegi tark mees oma tarkusest keele walmis teeb, ja siis teised muud kui õpiwad selle targaste tehtud keele ära ja ongi hea keel käes. ---

Nõnda siis, hea rääkimine annab hea keele. Heaks rääkimiseks on kõige pealt tarwis oma keeletundmus erk pidada ja kindlast temal järel käia. ---

Keeletegijaks ja emakeeleparandajaks ei ole meist keegi kutsutud, küll aga oleme kõik kutsutud keelt hästi rääkima. Kui seda teeme, siis walmistame ka tulewikule hea päranduse.

Meie "emakeeleõpetus", keelekorraldus ja keeletsensuur (toimetajate tegewus) otsekui püüaks inimeste keeletundmust segada ja nüritada. Nii et sageli inimene enam ei tea, mis "eesti keeles ikka õige on". Absurd. 

W on päris tore täht. Kirjutada tülikam, aga lugejale parem kui v, erineb rohkem teistest tähtedest. Võiks trükitekstis täiesti olla v asemel.