Uma riik ja uma kroonu

Uma riik om hää asi, a egäl hääl asal om iks uma paha puul ka. Uma riigiga üteh tule uma kroonu, kroonu kiil ja kroonu miil. Ja nooreh riigih tüküs nii olema, et näide vaihel ole-i selget piiri. Paistus nii, et uma kroonut piässi ka umas ja armsas pidämä. Uma kroonut, kroonu kiilt, keelepolitseid, poliitikide pidujuttu ja udujuttu, paraade ja kuunolekid, Tuumpääd ja Kadriorgu, tulku tast, mis tule. Vinne valitsuse aigu olli halv just tuu, et Vinnemaa olli kroonu riik, nigu kirot Tšehhov. Tšehhovile olli asi klaar, timä jaos olli kroonu värk võõras värk, hädä om tuu, et olemi eesti kroonu ka umas võtnu, nakka-i kroonukiilsuse ja kroonumiilsuse vasta. Tuu eesti kroonu umas võtmine tule-i häste vällä, võõras om ja võõras jää. Ole-i peris uma riik, ole-i peris uma imäkiil... Niimuudu jäämi esi ka esihindäle võõras.