Är tsurkva mu keele

Lui Sirbist president Ilvese kõnet vahtside sõnnu tegemise võistluse kotsile. Mu jaoss saiva selges paar asja. Edimäne asi om tuu, et mi president ole-i peris “native speaker”, timä eesti keele tundmisest jääs veedü puudu. Timäle om eesti kiil ütsi opit kiil ja tuuperäst om tal rasse vaihet tetä, mis om uma, mis om võõras. Nii tä kasutas ummamuudu eesti kiilt ja paistus mõtlevat, et nii piätki olema: tiit keele säändses kui tahat. Tõne asi om tuu, et timä tiidmise keelest üleüldse omma ka veedü puudulidse. Tuu, et inglise keeleh om kats sõnna – “politics” ja “policy” ei tähendä viil toda, et eesti keeleh piässi sammamuudu olema. Eesti kiil võissi olla midägi muud, ku üts hulk sõnnu, minkäs inglise või muud Standard Average European'it tõlgitasse. Mi keeleh om olnu ja om viil põrõhõllaki veedü tõne miil, mõttit saa vällä üteldä hoobis tõistmuudu ja mõtte eski võiva olla tõistsugutse. Tuud es mõista presidendi suur iihkujo Aavik ka. Ja sõna ei saisa keeleh ütsindä, sõna ole-i saare, nimä omma köüdüssih muide sõnnuga. Ku mõteldas vällä vahtsene sõna infrastuktuuri jaos – “taristu” vai mis timä olli, sis võissi iks mõtelda, mis tetä tõisi sõnnuga, koh oma tõne sõna sammamuudu “struktuur”: “allstruktuur, superstruktuur, süvastruktuur, pindstruktuur, ...” Nii lüvväs üts sõna muist lahku, aatas keele struktuur segämini. Ja kas iks om sündsä tuu, et president, kiä ole-i keeletiidläne ega peris native speaker, nakkas rahvast oppama, määne piät eesti kiil olema. Nõuka-aigu olli sääne hää sõna ku “isetegevus”, mis võro keeleh võinu olla “esitegemine”. Nüit sis tule jälki vällä, et eesti kiil om esitegijide kätte sattunu. Ja või küssü, kas Eesti riik ole-i viimäte ka ütse esitegeline riik. Är tsurkva mu keele. Olessi nooremb, nakkassi tõtesti muuh keeleh kirotama, a põrõhõlla om joba rasse. A pruumi iks võit...