Es tule mõistus kodo

Täämbä ma lui Päävälehest, et minister Aaviksoo om ütelnü, et Gruusiaga ole-i kõk klatt asi vai umbes nii. Ma joba mõtli, et viimäte om sis üts valitsuse inemine midägi mõistlikku ütelnü tollest värgist, et mi puul naatas ka arvo saama, et Saakashvili om veedü ull inemine ja and esi hindäle pessä kui Gogolit tsitiiri. A täämbä Aaviksoo joba õiend, et timä es avalda esihindä arvamist, ütel inne edesi, mis muial Euroopah arvatas. Es tule mõistus kodo. Tiiä-i, mis hädä om mõnel mehel tapelda vindläste ja kommuniste vasta kohki kavvõh. Kats tükkü taplese Kuubal Castro vasta ja tõse jälki Kaukaasian vindläisi vasta. Nigu hädäliisi muial es olessi. Võinu Lääne-Irianih paapuade vai Birmah karene hääs midägi tetä. Vai avita Peruuh ja Boliiviah indiaanel umma kiräkiilt tetä.

Aaviksoo selet viil, et mi piämi lääneeuruuplaisille iks selges tegemä, mis gruusialase tahtva, et nimä ei mõtlese, et nimä omma üte hoobis tõistmuudu mägiinemise. Oh jummal sundku, kas Eestih om sis Gruusia tundjit? Kiä mi maal mõist gruusia kiilt ja kultuuri? Ullikese mõista-i Gruusia nimmigi kirotada, muku pandva h-tähti egäle puule, Thbilisi ja Khuthaisi ja mis kõk viil... Prantsusmaal ja Saksamaal om näid tundjit küll ja tuuperäst tah omgi suhtumine veedü jaihep ku mi puul. Nimä saava parembahe arvo, mis miis tuu S. om.

Vaihel om mul tunne, et mi poliitiku tahtva viil kõrra Sinimäkki. Eesti rahvale kangelaslikku tapelust ja kangelassurma. Üts lollemaa maailmah rohkep.